Rootsi Riksbank on jõudnud oma rahapoliitikaga kaardistamata territooriumile. Nimelt on alates 8. juulist kehtestatud pankadele, kes Riksbangas raha hoiustavad, protsendimäär -0.25.
Keynes tutvustas oma meistriteoses General Theory (1936) asjarmastaja majandusteadlase Silvio Gesell’i ideed kuidas maksustada raha „madratsi all hoidmist“. Erinevalt tavalisest olukorrast, mil inflatsioon sunnib inimesi raha kulutama, on väga madala inflatsiooni või deflatsiooni tingimustes kasulik raha lihtsalt hoida – selle ostujõud ei muutu või isegi (deflatsiooni tingimustes) kasvab!
Arusaadavalt on kirjeldatud tingimustes tegutsev keskpank jõuetu – protsendimäära kärpimine (erinevalt tavalisest olukorrast) majandust ei elavda. Geselli idee seisnes selles, et maksustada sularaha hoidmist inflatsioonitaolise maksuga – et raha väärtus säiliks, peaksid rahatähtede omanikud need kord kuus näiteks postkontorisse viima, kus neied tembeldataks ja väärtusest lahutataks iga kuu näiteks üks protsent. Minu teada pole taolist ideed kusagil ega kunagi proovitud.
Rootsi Riksbank ennustab käesolevaks aastaks deflatsiooni ehk hinnaindeksi langust. Kuna Riksbanki juhtkond (erinevalt mõnede teiste meile tuttavate keskpankade juhtkonnast) on haritud ja kompetentne – lugege nende biograafiaid Riksbanki koduleheküljelt – saavad nad hästi aru, et pankadel on deflatsiooni tingimustes kasulikum raha hoida kui välja laenata. Sellest siis (hoiatuseks) negatiivne intressimäär pankadele. Kui pangad raha edasi hoiavad ja välja ei laena, võivad järgneda muud, karmimad, meetmed.
Selle kõrval tundub kuidagi eriti absurdne Eesti Panga hiljutine postiiivne inflatsiooniprognoos. Rootsis oodatakse deflatsiooni, Lätis ja Iirimaal on deflatsioon juba kohal, Eestis aga – deflatsiooni pole vaja karta! Siinkohal meenub tahes tahtmata, et isegi kümne protsendise inflatsiooni ajal ei tundnud Eesti Pank muret inflatsiooni pärast (mille kurvad tagajärjed on praeguseks käes). Inflatsiooniga võitlemise asemel üritas Eesti Pank inflatsiooni maha salata – vaadake näiteks inflatsiooni kõrghetkel välja antud Finantsstabiilsuse Ülevaadet – selles on üle kolmekümne diagrammi, kuid mitte ühtegi diagrammi inflatsiooni kohta! Samamoodi salatakse praegu maha Eestit ähvardavat deflatsiooni. Karta on muidugi, et ajalugu kordub ning ka Eestis võtab maad deflatsioon koos oma tuntud katastroofiliste tagajärgedega. Ja erinevalt Riksbankist, kavatseb Eesti Pank seda rahulikult ja muretult lihtsalt pealt vaadata.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”