Pangad püüavad oma katastroofiliste kaotuste tagasitegemiseks üles kruvida laenuprotsente ja teenustasusid. Need meetmed aga põhjustavad pankade klientide seas üha jõulisemaid proteste.
Sellest ülipopulaarsest videoklipist (
http://www.youtube.com/watch?v=jGC1mCS4OVo) näete kuidas 46-aastane kahe lapse ema propageerib võlgnike mässu. Kuigi klipis rääkiv Kalifornia elanik on olnud panga lojaalne klient 11 aastat, ega pole kordagi maksmisega hiljaks jäänud, tõusis ta laenuprotsent käesoleval aastal 30-ni!. Naine leiab, et isegi liigkasuvõtjate käest saaks odavama protsendiga laenu.
Niisiis, need panga kliendid, kes alati korralikult maksnud, pannakse nüüd vastutustundetu laenamise kahjumeid korvama. Aga õnneks pole kõik inimesed USAs ajudeta lambad, kes mistahes koorma laseksid enda selga veeretada. Klipis teatab naine, et ei kavatse enam ühtegi makset teha senikaua, kuni tema krediitkaardi protsent tagasi 11 protsendini langetatakse.
Samad trikid on omandanud ka Eestis tegutsevad pangad. Leitakse millegipärast, et halbade laenude kahjumid peavad kinni maksma pensionärid – Swedbank tõstis pensionäridele sularaha väljavõtmise tasu hiljaaegu kümnekordseks. Ja Eesti valitsus vaatab sellist röövimist niisama pealt, nagu ei märkakski. Pole siis ime, et Eesti on IMF-i uurimise kohaselt maailmas panganduse tulususe poolest teisel kohal.
Veelgi suurem protest seisab aga ees, kui keskmine ameeriklane saab teada, et pankade „päästmise“ sildi all toimunud rikaste abistamise programmi eest tasumiseks tuleb tõsta üksikisikute tulumaksu. Selge on, et hiinlaste ja jaapanlaste käest laenamisega saab küll kohustusi edasi lükata, aga mitte päriselt ära kaotada. Näiteks TARP programmi (pankade omanike päästmine) maksumus oli 750 miljardit dollarit, aastane üksikisiku tulumaksu laekumine USAs on vaid 1 triljon dollarit!
Kui see uudis kohale jõuab, siis näeb ameeriklane, et on kahekordselt kaotanud. Pangad nöörivad kõrgemat intressi ja teenustasu kui kunagi varem ning samuti on pankade „päästmiseks“ vaja täiendavat tulumaksu maksta. Mina ei usu, et haritud ja vabad inimsesd sellise absurdse olukorraga vaikides nõustuvad.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.