President Ilves New Yorgis eurot promomas – II osa

Väide3: Eesti on kriisi jooksul palju teinud „kohanemise“ heaks. Näiteks riigiametnike palka on vähendatud 8 protsenti. Vastuväide: Too little too late. Eelarvetulud on vähenenud kaugelt rohkem kui 8 protsenti ega taastu niipea. Et illustreerida kui palju tgelikult kärpida vaja, vaatame järgmist näidet. Oletagem, et aastal 2007 oli SKP 100. Käesoleva aasta lõpuks langeb SKP 80-ni. Kui riigi roll majanduses on 50%, siis on uues olukorras maksude laekumine vaid 40 (eelmise 50-ne asemel.) Kulud on aga muutusteta – ikka 50. Seega tekib defitsiit – (40-50)/80, ehk 12,5% SKP-st. Seemnevilja müügiga (Telekom!) eelarvet kaua aega tasakaalus ei hoia, vaja on koondada riigiametnikke. Näiteks IMF-i viimane raport Läti kohta ütleb, et seal on vaja eelarve jätkusuutlikkuse säilitamiseks koondada 20-30 protsenti riigiametnikke.

Näib ka, et inflatsioonilise mulli (2004-2007) jooksul on riigiametnike arv plahvatuslikult kasvanud. See aga ei ole tõstnud paljude riigiametite töökvaliteeti. Näiteks paistab, et finantsinspektsiooni töötajate arv on neljakordistunud, korralagedus fondivalitsemises aga suurem kui kunagi varem! Ametnike kohalemääramisel tuileks rohkem arvestada kompetentsi ja vähem erakondlikke mahhinatsioone.

Väide 4: Kõige halvem on juba möödas. Vastuväide: Arvamusi on mitmesuguseid, osa näitajaid viitavad U-kujulisele taastumisele, teised W-kujulisele. Liigne optimism oleks vastutustundetu, valmis tuleb olla ka kriisi süvenemiseks, eriti Lätis: Rootsi rahandusminister hoiatab täieliku majandusliku „kokkuvarisemise“ eest Lätis.. (Kõige rohkem kuulutavad „kriis läbi“ need samad, kes ennustasid „pehmet maandumist“, s.t. et kriisi üldse ei tulegi.)

Väide 5: Kui tuleb euro siis hakkavad investorid taas Eesti vastu huvi tundma ja kõik on jälle roosiline. Vastuväide: Traditsiooniliselt on väisinvesteeringutel põhinevad suured tööandjad (Elcoteq) ikka otsinud odavat tööjõudu. Välisnvestorite jaoks oleks parem kui kroon devalveeritaks – siis tasuks jälle luua töökohti. Euroga ühinemisel kaoks valitsuse majanduspoliitiline mänguruum täiesti ära – tulemuseks oleks majanduse pikaajaline vindumine nagu näiteks praegu toimub Iirimaal. Kui IMF leiab, et ülehinnatud lati kursist kinnihoidmine on viga Läti jaoks, siis on (ülehinnatud) krooni kursi hoidmine viga ka Eesti jaoks.

Selge on, et New Yorki tühipalja propagandaga ei valluta. Tagajärjeks on pigem puru silma ajamine iseendale ja keskendumine imaginaarsetele ülesannetele nagu euroga ühinemine, selle asemel, et tegeleda reaalsete majandusprobleemidega nagu 100 000 pealine tööpuudus. Arusaamatu.

Vanad roomlased ütlesid, et kui te millestki aru ei saa, küsige ikka cui bono – kes sellest euro kampaaniast kasu saab. Huvitav on ka see, et veel paar aastat tagasi polnud Eestil euroga liitumisel mingit kiiret – rääkis ju Andres „mina elaks 5000 krooniga kuus ära“ Lipstok, et inflatsioon polevat „liiga kõrge“. Ja mitte keegi ei koputanud talle õla peale ja ei öelnud, et oot-oot on ikka küll liiga kõrge euroga ühinemiseks.

Seega kogu see euro kampaania muutus oluliseks alles siis, kui tekkis reallne devalveerimise oht. Krooni devalveerimisest kaotaksid ennekõige kaks gruppi: Rootsi pangad ja ka ettevõtjad, kes liiga palju eurodes laenu võtnud. Tuletage meelde järgmist uudist – „Kaubandus-Tööstuskoja juhatus ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves rääkisid täna lõunalauas istudes krooni devalveerimisest. Ettevõtjate hinnangul ei lahendaks devalveerimine ühtki majanduse ees seisvat probleemi.” – aripaev.ee – 28.05.2009. Nende aitamiseks siis praegune sööst euro poole. Ja selle vankri ette on rakendatud ka president.

Ajalugu näitab küll tavaliselt, et presidendil pole tavaliselt mõistlik kitsa kliki huvide eest seista. Kui selgub, et euro(kampaania) ei too õnne meie õuele võib valijatel tekkida küsimusi. Meenub, kuidas USA kungine pesidendikandidaat Bob Dole (lootes oma kampaania rahastajatele – tubakafirmadele - heameelt teha) rääkis, et suitsetamine polevatki tervisele kahjulik ja muutus sellega kõigi naerualuseks.

Teada on, et saja tuhande töötu jaoks ei lahendaks euro käibele tulek mitte ühtegi probleemi. Just sellel põhjusel soovitavad maailma parimad majandusteadlased - Paul Krugman jt Eestil pigem devalveerida.