Valikuvabadus peab jääma

Telekomifirmade omavaheline konkurents on jõudnud näiteni, kus kaks osapoolt on soovinud kolmanda tiibu kärpida seadusemuudatuse algatamisega. Õnneks on olukord praeguseks lahenenud turuosaliste kokkuleppega leppida vabatahtlikult kokku heas tavas.Äripäev näitas eelmisel nädalal kaaneloos, et Tele 2 ja Eesti Telekomi suvel riigikogu majanduskomisjonile edastatud elektroonilise side seaduse muudatuse ettepaneku võis ajendada tõsiasi, et nad on Elisale nelja aasta jooksul kaotanud ligi 80 000 klienti. Toimetus leiab, et osa müügikõnede ebaprofessionaalsusest ei tulene kuidagi müügikõnede keelamise või piiramise vajadus seaduse vormis.

Äripäeval on hea meel, et riigikogu majanduskomisjon otsustas esitatud eelnõuga mitte edasi minna märgates, et selline muudatus ei oleks kooskõlas seadusloome hea tavaga. Seaduste loojad peaksid endale alati esitama küsimuse, mis on seadusemuudatuse algatamise tegelik ajend.

Tõsiasi, et Emorist tellitud uuringu kohaselt keelaks 83 protsenti küsitlustele vastanutest müügikõned oma numbril, ei ole küllaldane argument seadusemuudatuse algatamise poolt. Vastus küsimusele sõltub suuresti küsimuse püstitusest ning sama malli kasutades oleks tõenäoliselt võrreldava ei-vastuse saanud näiteks küsimusele, kas soovite reklaami näha ajalehes või saada seda postkasti. Eitava vastuse oleks võinud saada näiteks riigikogu või poliitiliste parteide olemasolu vajaduse kohta. Samas, kui nendesamade inimeste käest küsitaks, kas nad soovivad elada demokraatlikus vaba turumajanduse riigis ja õiglaste konkurentsitingimustega ettevõtluskeskkonnas, siis vastaksid nad ilmselt jaatavalt. Seetõttu on säärastel küsitlustel adekvaatseid tulemusi saada võimalik ainult juhul, kui küsimus on esitatud nii, et sellest saadakse adekvaatselt aru ning mõistetakse, missuguseid järeldusi jaa- või ei-vastus endaga kaasa toob.

Emorile vastajad ei teadnud küsitluse tellimise ajendit ja seda ei tunnistanud tagantjärele ka Tele 2 ning Eesti Telekom. Plaanitud seadusemuudatuse eesmärk ei olnud müügitöö kvaliteedi parandamine, vähemasti mitte esimeses järjekorras. Pigem oli tegemist klientide pahameele ärakasutamisega oma äri huvides, mitte klientide eest seismisega.Samas nõustub Äripäev sellega, et müügitöö kvaliteet võiks olla parem ning telefonimüügi heas tavas kokkuleppimine on igati teretulnud. Klientide sagedane pahameel on müügitööd tegevatele organisatsioonidele peeglissevaatamise põhjus ning seda kindlasti tehakse, sest ühegi müügitöö eesmärk ei ole ometi inimeste väljavihastamine.

Siinkohal võidakse Äripäeva süüdistada selles, et ta kaitseb telefonimüüki selle pärast, et kasutab seda ise. Päriselt on asi siiski põhimõttes. Telekomifirmade klientidel on õigus olla informeeritud sellest, et ühe ja sama teenuse eest küsitakse turul eri hindu. On normaalne, et seda infot võidakse jagada ka telefonitsi. Inimene, kes eelistab hindu ise võrrelda näiteks veebilehtede vahendusel, saab seda telefonimüüjale alati öelda, ning sellega kõne ka lõpeb. See on universaalne põhimõte, mis kehtib kõigis valdkondades. Informatsiooni võib jagada ja pakkumisi võib teha – kas pakkumine kliendile ka sobib, selle üle otsustab klient juba ise.