Hiina unistus

Hiinast on saanud suurima rahvaarvuga riik maailmas ja maailma suurim majandus, kus rahva ostujõud pidevalt kasvab ja mille turu pärast käib võitlus kõigi maailma tootjate vahel. Ahvatleva turuga seostuvad ent ka ohud ja teadmatus.

Eestlaste ja eesti äriseltskonna jaoks omandas Hiina kui võimalik partner kaubavahetuseks kindlamad piirjooned pärast maailmanäitust. Oli ka enne seda üksikuid julgeid, kes oma tootmisest osa või suure osa Hiinas valmistada püüdsid. Mõni lõi väikese tehasegi püsti ja panustas odavale kohalikule tööjõule. Suurtest edulugudest on aga vähe kuulda.

Hiina kui eesti toodete ekspordi sihtriigile on erilist tähelepanu pööratud viimase aasta jooksul. Selleks on põhjust andnud meie lähinaabri, Venemaa käitumine ja viimase turu ebastabiilsus tulenevalt poliitilistest riskidest ja vohavast korruptsioonist. Venemaa suhtes kehtestatud ja viimase kehtestatud vastumeetmed on tugevasti mõjutanud kaubavahetust idanaabriga.

Vaatamata Eesti väiksusele on hiinlased ise tee siia üles leidnud. Eestit on külastanud ridamisi delegatsioone, kelle sooviks on võimaldada Hiina äriringkondadel siin kanda kinnitada. Eestis põllumajandusliku maa ost oleks ahvatlev, meie tootmistehnoloogiates leidub nende jaoks huvitavat. Eks Hiinagi tajub oma võimalusi seoses Venemaa käitumisega. Tartu linna on mitu aastat külastanud sõpruslinna Ningbo delegatsioon. Tartusse saabusid nad pikemalt ringreisilt Ida-Euroopa riikidesse, mida külastati sooviga tutvustada tänavu juunis toimunud ärimessi. Messi eesmärk oligi Ida-Euroopa tootjatel oma kaupadele Hiinas turu leidmise võimaldamine.

Ainuüksi Ningbo linnas elab 2,2 mln inimest ja piirkonnas tervikuna mitukümmend miljonit potentsiaalset tarbijat. Hiinlaste äridelegatsioonide visiitidest Eestisse ja teistesse Ida-Euroopa riikidesse on kuulda rohkemgi. Kutseid analoogsete äridelegatsioonidega kohtumistele tuleb järjest. Hiina on huvitatud ärisidemete edendamisest Ida-Euroopa riikidega ja soodustab seda aktiivselt. Kohati jääb mulje, et neid huvitab koostöö rohkemgi kui meid.

Ei saa öelda, et Eesti riik ei arendaks ärisuhteid Hiina suunal. Suvine minister Anne Sullingu juhitud valitsus- ja äridelegatsiooni visiit Hiina on üks hea näide riigi panusest. Äridelegatsiooni eesmärgiks oligi eelkõige Ningbos toimunud Ida-Euroopa riikide ärimess. Ningbosse saabudes oli lennujaama tee palistatud osalevate riikide lipukeste ja messi flaieritega. Äridelegatsioonid olid majutatud sümboolse tasu eest linna ühte paremasse hotelli. Messikeskus paarikümne kolossi meenutava hoone ja tohutute väljakutega jättis grandioosse mulje. Ainult et … mahu poolest oli mess võrreldav kolmandikuga Tallinna toidumessist. Eesti oli esindatud ühe messiboksiga, kuhu meiegi oma tutvustavad materjalid ja reklaamibrošüürid paigutasime. Ka teiste meie lähinaabrite esindused koosnesid 2-5 firma esindusest. Kõige rohkem oli rumeenlaste ja ungarlaste veinimüüjaid. Ei saa öelda, et kohalikud poleks messibokse külastanud, aga midagi ürituse kohta ütleb seegi, et pärast ametlikku avamist ja kohaliku valitsusdelegatsiooni visiidi lõppemist pandi messikeskuses asuv purskkaev seisma.

Ühes uhkes messikeskuse hoones peeti maha ka pidulik avakoosolek ja toimusid kohtumised kohalike ettevõtjatega. Tundus, et kohalikud olid kohtumistele kutsutud sundkorras, sest enamik neist ei vallanud ühtegi võõrkeelt ega näidanud üles vähematki huvi võimaliku vestluse alustamiseks. Ilmselt on kohalikel Hiina ettevõtjatel ka veel vähe usku koostöö võimalikkusest kauge Ida-Euroopaga.

Küll aga toetab Hiina riik ja valitsus igati suhete arengut meiega (ja küllap ka teistega). Hiina-suguses riigis tähendab see, et riik saab oma tahtmise. Küllap mõistavad seda ka kohalikud ettevõtjad.  Sõbralik ja töökas on ka Eesti suursaatkonna kollektiiv, EASi korraldav toimkond olid tublisti vaeva näinud, et Pekingis ka juba tõelisest ärist huvitatud ettevõtjatega kohtuda saaksime.

Pekingi ärimessil torkasid silma kahesugused messikülalised. Oli neid, keda huvitas konkreetne äri, ja oli neid, kes tulid vahendajatena kuldkala püüdma. Viimaste põhiosa moodustasid pensioniikka jõudnud endised juhtivad riigiametnikud, kelle peamine ettepanek seisnes selles, et teie tooge Hiinasse oma seadmed ja tehnoloogia, mina leian oma sidemete kaudu maa ja kohalikud partnerid. Mulle meenutas see üheksakümnendate aastate alguse Pihkvat või Peterburi, kus sooviti ikka luua ühisettevõtet, millest 50-51% kuuluks kohalikele ametnikele ja raha ja töö tuleks Eestist. Ilmselt olid selliste äriettepanekute tegijad heal arvamusel oma kavalusest ja pidasid meid kergeusklikeks. Tõsi on küll see, et ilma heade sidemeteta vajalike inimestega on äri ajamine Hiinas raske.

Et poliitika ja äri on Hiinas tihedalt seotud, seda näitab pikemaajaline kogemus vajalike sertifikaatide hankimisel toidutööstuse sektoris, sest paljud toidukaubad ja nende tootjad (sh AS Salvesti lastetoidud) vajavad sertifikaate. Hiina ja Eesti välisministeeriumi kinnitused suhete paranemisest annavad alust loota, et meie sertifikaaditaotlused rahuldatakse.

Pärast Hiina-visiiti oli vähestel usku, et konkreetsete tehinguteni jõutakse. Nüüd on aga kuulda, et mõni delegatsioonikaaslane on juba tehinguid tegemas. Äriteekond Hiinas on vaevarikas ja kariderohke, kuid usun, et äririske on vähem (eelkõige poliitikast lähtuvalt) kui suhetes Venemaaga. Samas on kohalik ärikultuur meil vähem tuntud ja nõuab pühendunud tundmaõppimist. Potentsiaalist ja numbritest ei maksa eufooriasse minna.