Eestile oma digivaluuta

Rahamaailmas toimuv ei jäta ilmselt külmaks kedagi ja miks peakski. Oma olemuselt on kehtiv rahasüsteem aga leebelt öeldes puudulik, kuna kasutatava raha väärtus ei ole meie enda kontrolli all. See loob võimaluse sellega manipuleerida. Teisisõnu: raha väärtust on enamikul meist pea võimatu suunata.

Võtame näiteks dollari

Enne 1930ndaid kehtis USAs nn kullastandard, mis tähendas, et pangas sai ühedollarilise rahatähe eest ühe dollari väärtuses kulda, kümnedollarilise eest kümne dollari väärtuses kulda jne. Sisuliselt oli dollari rahatäht kviitung kulla lunastamiseks pangast – dollar oli kullaga tagatud.

Täna on dollar aga kullaga tagamata. Käibeloleva raha väärtus väheneb iga kord, kui trükipress käima pannakse. Raha tekib juurde, kulda mitte. Lisaks on enamik maailmavaluutadest dollarist sõltuvuses, seega tekib küsimus, milline saab olla olemasolevate valuutade tulevik. Olemasolevad pabervaluutad on juba alustanud eneste digitaliseerimist, kuid see pole päris sama asi.

Paralleelselt paberrahadega leiab maailmas järjest enam kasutust digivaluuta bitcoin ja pole ka miskit imestada. Seda on mugav kasutada, see ei tunne riigipiire, on detsentraliseeritud, selle haldamise kulud on olemasoleva valuutaga võrreldes oluliselt väiksemad ning mis põhiline: selle kasutamiseks ja hoidmiseks ei ole tarvis kommertspankasid. Teisisõnu: bitcoin on ülemaailmne digivaluuta.

E-stonia – ülemaailmne digivaluuta

Aga miks peaks bitcoin olema ainuke ülemaailmne digivaluuta? Miks ei võiks sellega konkureerida nt e-stonia, Eesti oma ülemaailmne digivaluuta? Sellise raha sisseseadmine pole sugugi võimatu, kui kas või ajas tagasi vaadata.

1996. aastal loodi USAs E-gold'i nimeline valuuta, mis võimaldas teenuste ning toodete eest maksta. See oli kullaga tagatud digivaluuta. Paraku takerdus selle ettevõtmise areng juriidikasse. Seega küsimus ei olnud selles, et süsteem ei sobinud, vaid tõenäoliselt ei sobinud süsteem konkreetsetele isikutele.

2006. aastal loodi Costa Ricas Liberty Reserve'i nimeline digivaluuta, mille eesmärk oli sama väljapakutava e-stonia'ga. Ka see ettevõtmine summutati USA poolt, kuna seal "puudusid vajalikud turvameetmed".

Eelnimetatud algatuste intervalli silmas pidades oleks vahest kohane asjaga kohe algust teha, sest aasta 2016 on ukse ees. Lisaks pidavat kolm olema kohtu seadus.

Minul ei oleks küll selle vastu midagi, kui saaksin aastate pärast mõnes New Yorgi Starbucksis või Londoni ajalehekioskis oma ostu eest e-stonia'tes maksta, tehes oma kodumaad iga maksega grammikese rikkamaks.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.