Võlakirju me ei emiteeri, kas imeme näppu?

Eelmisel nädalal Eesti kohta avaldatud raportis võrdleb OECD meid maailma teiste enam arenenud majandusega riikidega ja teeb ettepanekuid, kuidas me võiksime jätkata. Olulise punktina räägib OECD võlakirjadest, mille osas on praegu eriti absurdne seis.

Euroopa Keskpank on otsustanud osta riikide võlakirju ja seda hakkab tegema ka Eesti Pank. Eesmärgiks on majanduse elavdamine. Eesti Pangal tuleb oma kohustused täita ja nii ta siis elavdabki majandust, ainult et mitte Eesti majandust. Kas pole mitte liigne suuremeelsus?

Kui me juba oleme nii uhked oma korras rahanduse üle, siis paneks selle õige tegelikule proovile. Pole ju mingi saladus, et suurepärases korras rahandusega riikide võlakirjade ostmisel on nii mitmelgi juhul ostjad olnud nõus peale maksma, et saaks näiteks Saksamaa võlakirju osta. Raha säilimise fakt on osutunud olulisemaks teenimise võimalusest. Vaat siis küll uhkustaks, kui tema kõrgeausus turg hindaks meid sama hästi, kui me ise seda teeme oma juttudes.

Üldiselt ei häbene aga kapitalistlike riikide ühendus OECD Eestile välja pakkuda hoopis vasakpoolsemat suunda, kui seni harrastet. Sellel lihtsal põhjusel, et mujal on toonud see edu.

Episoodidena esineva tulupoliitika tõttu on Eestis palgalõhed suured. Rikastes riikides nii ei ole ja sidusale ühiskonnale toetuv tulupoliitika upitab ka majandust. Kogu võtmeküsimus ongi selles, kuidas minna odavamalt töölt üle kallimale. Madalatele palkadele toetuv majandus ei saa olla tõhus, sest jääb kasutamata elanike ostujõule tuginev võimalus. Palgavaesus on aga siinkohal suur häbi. Rikas on riik, kus vaeseid pole, mitte riik, kus rikkaid palju.

OECD ettepanekud maksude osas ei erine palju neist, mida on Eestile pakkunud ka Maailmapank. Olari Taalist rääkimata, keda osundades ei tule maksustada mitte rikkaks saamist, vaid rikas olemist. Seejuures pole omanikuks olemise maksustamises midagi sündsusetut või ebaõiglast. Riik peabki aitama omanikul oma vara hoida ja kasutada. Ja see maksab. Oleks ju rumal varustada tuletõrjeautod taksomeetrite ja veemõõtjatega? Me ei esita ju omanikule arvet, kui tuli lahti.

Mul on sama küsimus, mis mitmel Eesti ärksal äritegelasel. Kas me ikka teame, mis juhtub päeval X? See on päev, millal Euroopa Liidu toetused Eesti avaliku sektori eelarvele enam niivõrd võrratul tasemel turgutust ei paku. Võlakirju me ei emiteeri, makse ei tõsta, kas imeme näppu?