Eesti vajab püsivat ärikeskkonna revolutsiooni

Oleme küll Maailmapanga uuringu järgi äritegemise kohana maailmas 17. kohal, kuid seejuures jääme üheselt alla Skandinaavia ja ingliskeelsetele riikidele. Lisaks on meil uuringu kohaselt igipõliste kitsaskohtadena endiselt lahendamata nt vähemusaktsionäride kaitse ning nõuete maksmapaneku aegluse probleemid. Meid kaks kümnendikku teeninud äriseadustik vajab süsteemset ajakohastamist ja kõrged tööjõumaksud takistavad tarkade töökohtade tekkimist.

Evolutsiooniteooria kohaselt ei jää ellu mitte targad või suured, vaid kohanemisvõimelised. Kohanemisvõimelisuse musternäidis Jaapan on muutnud edu nimel isegi oma keelt. Eestil pole rahvusvahelise ärikeskkonna osas iseenesest midagi häbeneda; meil on arenenud IT-sektor ja inglise keele oskuse taseme poolest oleme uuringute kohaselt maailma tipus. Küll aga ei ole meil investoritele pakkuda piisavalt ahvatletav regulatiivset ja rahvusvahelist keskkonda. Rahvusvaheliseks staari staatuse püüdlemiseks ja provintsistumise pidurdamiseks peame tegema kahte asjas. Esiteks, muutma Eesti finants- ja ärikeskkonna regulatsiooni pidevalt uuenevaks. Teiseks peame tunnistama inglise keele mitteametlikuks asjaajamiskeeleks.

Ärikeskkonda mõjutavad eelkõige regulatsioonid ja kapital. Kuna Eestis suurt kapitali ei liigu, siis peame olema topelt tublid ja kiired regulatsioonide asjus. Ärikeskkondade konkurentsi mõttes viibivad kõik riigid allapoole viival eskalaatoril; õiguskeskkond on alati sammu võrra elust maas ja konkurentsis püsimiseks peavad riigid aina tihedamini regulatsioone uuendama. Püüdlikkus uuenduslike ärimudelite seadusandluse valdkonnas loob viljaka pinnase targa äri majanduse arenguks ja suurendab finantssügavust ehk ergutab kapitaliturgu. Kui Eesti suudaks hoida oma õiguskeskkonna ja migratsioonipoliitika püsivalt atraktiivsena, siis oleksime arvestatavaks kohaks ka idufirmadest välja kasvavatele üleilmsete äride peakontoritele.

Peame arenguhüppeks ja targa majanduse Eestis hoidmiseks pidama õiguskeskkonda jooksvalt ajakohasena ja uuendama regulatsioone tegelikule elule vastavaks enne hädavajaduste tekkimist st reaalajas või lausa ettevaatavalt. Eesti peab olema uue äri ehk skaleeritavate ärimudelite (nt veebirakenduste või uuenduslike finantstoodete) realiseerimiseks maailma parima seadusandlusega riik, kus oleks võimalik minimaalse administratiivse koormusega viia ellu uuendusi kiiresti arenevates ärivaldkondades (kas või krüptoraha kasutusele võtmiseks). Oluline on ka seadusandluse kiirus. Näiteks on Luksemburg riik, kes võtab Euroopa Liidu regulatsiooni siseriiklikult üle väga kiiresti ja on muuhulgas selle tõttu finantssektori eelistatud tegevuskohaks. On teada juhtumeid, kus välisinvesteeringud on jäetud tegemata õigusselgusetuse või ELi õiguse aeglase ülevõtmise tõttu. Kuigi Eestis on ilmseid ebaoluliste küsimuste ülereguleerimise märke, siis peaks selle reguleerimise innu suunama õigesse kohta; uute ärimudelite toetamiseks läbi paindlike ja kiiresti kehtestatavate regulatsioonide.

Inglise keele mitteametliku asjaajamiskeelena aktsepteerimine ei ole uudne mõte, kuid tegemist oleks investorite jaoks märgiliselt ja turunduslikult üliolulise sammuga. Pole juhus, et parimate äritegemise keskkondadena figureerivad ingliskeelsed väikeriigid nagu nt Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa. Singapuri edule aluse pannud üks maailma hinnatumaid riigimehi Lee Kuan Yew soovitas kunagi Hiinale endale kiiremaks arenguks anda inglise keelele ametliku keele staatust. Eesti ei peaks küll inglise keele muutma riigikeeleks (pealegi oleks see meile administratiivselt üle jõu käiv), vaid pigem peaks riik lähenema sellele küsimusele praktiliselt. Edasi viiks etapiviisiline plaan, mille kohaselt oleks lõpuks osa riiklikest või kohalikust asjaajamisest võimalik teostada ka ainult ingliskeelsena (miks mitte seda teha nt alguses mõnede äriregistri toimingutega). Kui lisada sellele mõttele e-residentsuse lahendus ja ambitsioon saada kõige dünaamilisema õiguskeskkonnaga riigiks maailmas, siis oleks meil reaalne plaan tõusta lähiaastatel riikide konkurentsis ärikeskkondade tähtede hulka.

Kuidas seda kõike kiiresti ellu viia? Näiteks sotsiaalmaksulaest on räägitud juba vähemalt kümmekond aastast. Haldusreformi puhul on tehtud ettepanek panna see küsimus tugeva rahvapoolse mandaadi saamiseks rahvahääletusele. Miks mitte küsida rahvalt samas ka seda, kas toetate Eesti püüdlust saada kõige dünaamilisema ärikeskkonnaga riigiks maailmas ja toetate osade riiklike ja kohalike toimingute tegemise võimaldamist ka inglise keeles? Lisaks oleneb palju muidugi meie poliitikute riigimehelikkusest, kuna välisinvestoritel hääleõigus puudub. Miks mitte samas anda tulevikus e-residentidele võimalus valida Riigikogule investorküsimustes nõuandev organ?

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.