Investori esimene loomulik mõte on leida ettevõtteid, kes toodavad ja kulutavad eurodes, aga tulu saavad dollarites, kirjutab investor Jaak Roosaare.
- Jaak Roosaare Foto: Eiko Kink
Kuigi ma olen alati uskunud, et valuutakauplemine pole rikastumiseks nii kerge viis, kui seda reklaamitakse, siis sellel aastal euros dollari vastu „lühike“ olla on olnud küll suhteliselt selge ja sirgjooneline panus. Aastaga on kurss kukkunud 1,40 pealt 1,05-le. Kuigi juba räägitakse pariteedist ja mõned päevad tagasi lugesin ka ennustust, et aasta pärast on üks euro väärt 0,80 dollarit, tundub, et sellele rongile hüpata on juba liiga hilja. Küll aga tuleks nüüd mõelda, kuidas uuest kursist tulu lõigata.
Kõige lihtsam on muidugi USAs palka või muud tulu teenida. Näiteks on Eesti tudengite seas üks populaarsemaid suvetöid USAs raamatute müümine. Southwesterni raamatumüüjad said aastaga justkui üle 30% palgatõusu. Pannes siia juurde veel poole võrra odavama bensiinihinna, tahaks juba ise ka jälle raamatuid müüma minna.
Eriti tore on veel olukord, kui sul on sissetulek dollarites, aga laenud eurodes. Arvestades ka rekordmadalaid intresse (6 kuu euribor vajus juba alla 0,1%), on dollaris varasid või sissetulekut omavate investorite jaoks muutunud oluliselt soodsamaks Eesti ja Euroopa varad, näiteks Tallinna korterid, Balti börsiaktsiad jne.
Nii ongi investori esimene loomulik mõte leida ettevõtteid, kes toodavad ja kulutavad eurodes, aga tulu saavad dollarites, nagu BMW, Audi ja muud Saksa autotootjad või Euroopa farmaatsiatööstused. Paraku on need aktsiad omajagu rallinud ja tundub, et ka see rong on juba jaamast lahkunud. Isegi 2013. aasta kevadel ilmus artikleid, et investorid eelistavad USA aktsiatele USAs turuosa omavaid Euroopa firmasid.
Kui kaugele see rong täpselt sõidab, ei tea ilmselt keegi. Kindlasti on selle trendi peale mängides üks turvalisemaid võimalusi osta näiteks Saksamaa aktsiaturu indeksaktsiaid. Näiteks Mikk Talpsepp soovitas osta USAs dollaris kauplevat Saksamaa indeksfondi EWG. Üks põhjusi, miks eelistada USAs kauplevat ETFi (aktsiafondi) on asjaolu, et sealsed dividendid maksustatakse 15%, samas kui Euroopa ETFide puhul on dividendidelt kinnipeetav tulumaks 30%.
Leidsin ka Balti börsilt vähemalt ühe firma, mida dollari tugevus ja euro nõrkus positiivselt mõjutab. See on SAF Tehnika – pisike Läti mobiilside antennide tootja. Viimase kvartaliaruande järgi moodustas Ameerika (sellest omakorda enamik USA) käive ettevõtte käibest 44%. Arvestades, et SAF Tehnika kaupleb hetkel vaid veidi kallimalt, kui neil on pangas sularaha ja ettevõttel laen puudub (ettevõtte turuväärtus 2eurose hinnaga veidi alla 6 miljoni euro, sularaha pangas 5 miljonit), võiks loota, et dollari tugevnemise abil teenitud kasum aitab kaasa nii pangakonto kasvule kui ka aktsiahinna tõusule.
Olen ise SAF Tehnikat ostnud. Tegemist on mikroskoopilise firmaga, mille käive ja sellest tulenevalt ka kasum on kvartalist kvartalisse kõvasti kõikunud ja mille tulemusi ja tegevusi on väga raske ette ennustada. Seetõttu on tegemist riskantse investeeringuga.
Allikas: Jaak Roosaare blogi
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.