Pank või Buffett - kes lööb keda?

Investor Warren Buffett on Berkshire Hathaway aktsia raamatupidamisväärtust 50 aasta jooksul kergitanud keskmiselt 19,4% aastas ning turuväärtust 21,6% aastas, samal ajal kui SP500 on koos dividendidega kasvatanud väärtust 50 aasta jooksul keskmiselt 9,9%.  Roosaare panustab maailma kõige edukama pikaajalise investori peale – arusaadav, et fondid ei soovi säärast kihlvedu vastu võtta.  See oleks umbes sama hea kui Usain Boltiga võidu sprintida, maratonis Haile Gebrselassiega mõõtu võtta või Mike Tysoniga poksiringi astuda.

Ühest küljest on pensionifondidel õigus. Silvia Saar toob vastuses Roosaarele välja, et pensionifonde kammitsevad piirangud, mis Buffetit ei kammitse, näiteks varade hajutatus. Näiteks võis Buffett võis 1980. aastate lõpus panustada Coca-Coca aktsiale koguni 35% Berkshire Hathaway varadest, samal ajal kui pensionifondid tohivad ühte emitenti investeerida kõige rohkem 5% varast.

Samas, vaadates Berkhire'i portfelli 2014. aasta lõpu seisuga, on suurim investeering Wells Wargo & Companys väärt 26,5 miljardit dollarit ehk 10,9% Berkshire'i 243 miljardi dollarilisest omakapitalist ja 5,0% Berkshire'i 526 miljardi dollarilisest konsolideeritud bilansimahust. Suuruselt teine investeering, Coca-Cola moodustas Berkshire'i omakapitalist 6,9%. Niisiis, Buffett on taganud fondidega võrreldava varade hajutatuse. Samuti on Berkshire'i omakapital 243 miljardit dollarit, samal ajal kui Eesti suurima pensionifondi Swedbank K3 fondi puhasväärtus oli veebruari lõpul 581 miljonit eurot.  Isegi kui ülekaalukalt suurim Eesti pensionifond Swedbank K3 on 500 korda väiksem kui Berkshire, siis vara juhtimise seisukohalt ei saa väita, et Buffettil on lihtsam toimetada.

Roosaare kihlveo sisu arvestaks Berkshire'i turuväärtuse kasvuga. Berkshire kaupleb umbes 1,5 korda kõrgemal kui raamatupidamisväärtus. Viimasel kolmel aastal on eriti hästi läinud just Berkshire'i aktsia turuväärtusel, mis on kolm aastat järjest edestanud ka SP500 tootlust, samal ajal kui aktsia raamatupidamisväärtuse kasv  on kõigil viimasel kolmel aastal olnud vähem kui SP500 tootlus.

Näiteks eelmisel aastal kasvas Berkshire'i raamatupidamisväärtus 8,3%, samal ajal kui aktsia turuväärtus kerkis 27,0% ja SP500 tootlus oli 13,7%. Ka 2013 jäi raamatupidamisväärtuse kasv alla SP500-le, olles võrdluses vastavalt 18,2% Berkshire ja 32,4% SP500 puhul, 2012. aastal olid numbrid vastavalt 14,4% ja 16,0%. Sellest hoolimata on Berkshire'i aktsia turuväärtus kasvanud viimase kolme aastaga 96,8%, kuigi raamatupidamisväärtus kasvas vaid 46,4%.

Viimasel 10 aastal on raamatupidamisväärtuse kasv on olnud 146%, kuid turuväärtus on kasvanud 157%, SP500 on viimase kümne aastaga aga näidanud koos dividendidega kasvu +100%. Ühesõnaga, vanameister Buffett on endiselt tasemel ka viimase 10 aasta tootlusega – ükskõik millisel viisil me seda arvutame. Kuid viimasel kolmel aastal on ta jäänud indeksile alla, kuid sellest hoolimata on Berkshire'i aktsia tõusnud enam kui indeks.

Pensionifondidele võiks pakkuda ka kergemini võidetavat kihlvedu, ehk et ükski pensionifond ei suuda ületada järgneval 10 aastal SP500 tulemust ehk turutootlust või mõnd muud indeksit.  See oleks ka loomulik, sest pensionifondid peavad osa varast investeerima võlakirjadesse ning neil on ka haldustasud.

Viimasel 10 aastal pole 82% fondidest suutnud ületada turutoolust ja viimasel 5 aastal on turutootlusele jäänud alla koguni 89% aktiivsetest fondidest. Põhjus, miks fondid ei suuda keskmiselt ületada turuindekseid, peitub peamiselt haldustasudes, kuid ka bürokraatias. Seaduste ja regulatsioonide täitmiseks vajavad fondid struktuuri ja meeskonda ning seetõttu on neil vajadus teha kulusid.