Inimene, kel pole palju aega ega huvi aktsiatega kauplemiseks, kuid sooviks ühekordset suuremat summat, näiteks 60 000 eurot, pikema aja jooksul mitme(kümne)kordistada, peaks sellises olukorras üheksa korda mõõtma ja lõikama alles asjast täielikult aru saades, soovitab investor Jaak Roosaare.
- Investor Jaak Roosaare. Foto: Eiko Kink
Kuhu paigutada 60 000 eurot nii, et 30 aasta pärast oleks seda raha kordades rohkem ja vahepeal eriti vaeva ei peaks nägema? Kõigepealt paneme ootused paika – liitintressi arvutus näitab, et raha kümnekordistamiseks on vaja seda kasvatada 8% aastas. 10% tootluse puhul saaksime juba miljonäriks ja 12% annaks tulemuseks ligi 1,8 miljonit eurot. Ehk siis esimene õppetund – pikaajalise investeerimise puhul on väike protsendierinevus päris suur euroerinevus (näiteks 1% erinevust 11% ja 12% tootluse vahel annab eurodes enam kui 400 000 eurot erinevust).
Kust aga sellist tootlust saada? Siin on võimalusi palju ja mingit kindlat soovitust ma anda ei oska. Võin vaid erinevaid võimalusi välja pakkuda. Kindlasti on oluline ka ajastus – ma ei julgeks ilmselt kõike 60 000 eurot korraga ära paigutada – eriti kui tead, et uut raha pole peale tulemas. Üks võimalus oleks jagada summa näiteks kolmeks – investeerida 1/3 täna, 1/3 aasta pärast ja viimane kolmandik kahe aasta pärast (vahepeal võib hoida raha lihtsalt hoiusel). Või siis oodata mingeid kindlaid hinnatasemeid. Statistiliselt liiguvad aktsiahinnad siiski ajas üles, nii et ootamine ei pruugi samas erilist efekti anda. Tuleks ka endale selgeks teha, kas vajame igakuist sissetulekut või mitte (ehk kas meil on mingi lisasissetulek) ja kas meil tekib ajas veel lisaraha, mida investeerida (üldiselt teeb ajaline hajutamine tootluse paremaks).
1. Berkshire Hathaway
Ma ise paigutaksin sellise summa ilmselt Berkshire Hathaway aktsiasse ja tegeleks oma igapäevatööga edasi. Vahelduseks loeks Warren Buffetti ja tema järeltulijate kirjatükke, et enda käitumist õigustada ja hoida ennast kindlal teel ka siis, kui aktsia peaks 20-30% kukkuma või vastupidi, väga kiiresti tõusma. Enne 30 aastat poleks vaja seda rahapaigutust siis rohkem näppida. Riskidest oli
Äripäeva artiklis juba juttu ka, kuid põhiline siis asjaolu, et Warren sureb ära, mingi ettevõtte risk jääb (kuigi see on väga maandatud) ja firma on liiga suur, et hoogsalt kasvada. 30 aasta pärast maksab BRK üsna kindlasti ka dividende, nii et aktsiaid polegi vaja ilmselt kunagi ära müüa. Kui eeldada ettevõtte kasvuks 8% aastas ja tuleviku dividendimääraks näiteks 3%, siis tilguks sealt 30 aasta pärast
ca 18 000 eurot aastas dividende – parem ikka kui Eesti keskmine pension. Aktsiat võib osta vabalt investeerimiskonto kaudu eraisikule ja kasutada võimalikult odavat maaklerit – LHV võtab sellisel juhul aastas hoiutasu 0,18% – see kõige hullem ei olegi.
2. Laiapõhjaline indeksfond
Siin võib siis valida kas näiteks VT (enam kui 7500 aktsiat 47 riigist) või näiteks SP500 fond IVV. Võib valida ka midagi, mis kaupleb eurodes (näiteks Swedbank pakub SP500 fondi DB X-TRACK S&P 500 ETF). Igatahes on siin oluline valida piisavalt laiapõhjaline fond ja madalad haldustasud ja mitte hakata ise portfelli kõhutunde järgi kokku panema. Tean, mida räägin: kunagi panin endale kokku Swedbankis kasvukonto, mis investeeris 30% Hiinasse, 30% CEE riikidesse ja 40% Mongoolia ja sarnaste riikide muudesse aktsiatesse. Polnud just kõige targem valik ;) Ka see investeering ei vaja eriti torkimist, tuleks valida veel fond, mis laekunud dividendid automaatselt reinvesteerib. Ühe miinusena ei pääse siin aga 30% dividendide tulumaksust, mis kinni peetakse.
3. Hakata ise enda varahalduriks
See on ilmselt kõige keerulisem võimalus. Üks koolkond (näiteks Peeter Pärtel) soovitaks ilmselt osta laenuraha kasutades üürikinnisvara ja seda haldama asuda. Isegi ilma laenuta on 60 000 euroga võimalik saada näiteks 2-3 ühetoalist korterit ja sealt tekitada siis 400-500 eurot rahavoogu kuus. Selle raha saab siis omakorda kuhugi edasi investeerida. Veelgi võimsama diili saab ilmselt, kui panna 60 000 eurot sissemaksuks ja laenata 70% juurde – siis saab kokku juba 200 000 eurot, millega on võimalik osta ilmselt ka juba väiksem kortermaja. AGA see kõik eeldab oluliselt rohkem riski ja aktiivsust kui kaks eelmist strateegiat (BRK ja SP500).
Võib ka ehitada endale hajutatud varade portfelli – midagi sarnast olen ma ka ise teinud. Osta näiteks üks 20 000eurone korter, osta veidi dividendiaktsiaid (näiteks Tallinna Vesi või Tallinna Kaubamaja) ja anda ülejäänud raha eest Omarahas vms portaalis laenu. Tegevust ja aktiivsust on kindlasti rohkem, kuid ma ei usu, et tootlus niivõrd palju kõrgem oleks, et see ära tasuks.
Ehk siis kokkuvõttes – minu soovitus on paigutada see raha Eestist eemale, hajutatult ettevõtete omakapitali ehk aktsiatesse. Ja parima valikuna valiks ma ise Berkshire Hathaway aktsiad.
Lõpetuseks tuletaks meelde, et kui sul on mingeid 8+% intressiga laene, siis ma maksaks kõigepealt need tagasi (ja otsustaks, et enam kunagi neid juurde ei võtaks). Eriti kehtib see igasuguste tarbimislaenude kohta. Makstes näiteks 15% intressiga väikelaenu tagasi, said just 100% garanteeritult 15% tootlust – seda on investeerimisega väga keeruline saavutada. Küll aga pole sellest kasu, kui võtad aasta pärast uuesti 15% intressiga laenu.
Allikas: Jaak Roosaare blogi
Seotud lood
Eksivad need, kes arvad, et börsile investeerimiseks peab ilmtingimata koguma suure rahasumma ja seejärel igapäevaselt turgudel pingsalt silma peal hoidma. Tegelikult saab väga edukalt aktsiatesse investeerida juba alates 30 eurost ning selleks ei tule lillegi liigutada.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.