Mida toob turgudele 2015?

Globaalsed riskid on kõvasti kasvanud, mis võib turgudel kaasa tuua turbulentsi kasvu.

Riiklikke kulusid tuleb tuludega tasakaalu viia nii USAs kui ka Euroopas, tõenäolisem alternatiiv on rahatrükk, mis võib teatud ajaks vähendada kulutuste kärpimise vajadust. See võib tähendada majanduskasvu pidurdumist ja negatiivset kasvu. Näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine võlakoormus on kerkinud 2007. aastaga võrreldes ca 60%-lt SKPst ligi 90%ni SKPst. See, mis 2007. aastal oli liigselt laenu võtnud riigi mõõdupuuks, on saanud standardiks. Tasub jälgida, millal tekib Euroopa Liidu liikmesriikide riigijuhtide arutelu riiklike kulude kärpimise vajaduse kohta. Kaasnev majanduskasvu pidurdumine võib tõugata börsid langusse.

2014. ja 2015. aasta oluline areng finantsturgudel on olnud euro ja dollari kursi väga suur liikumine ja euro nõrgenemine dollari vastu. Järelikult peab leiduma ettevõtteid ja panku, kes on seetõttu kandnud suuri kursikahjusid. Kindlasti on panku, kes on raha sisse laenanud dollarites ja välja eurodes. Euro ja dollari kurss on 2014. aasta 1,40 tasemelt liikunud kursini 1,05. On vähetõenäoline, et valuutapaari suur liikumisulatus ei tekita finantsturgudele ja ettevõtetele mingeid probleeme. Iseasi, kui suured on need probleemid kogupilti vaadates.

Teine oluline varaklass, mis alates 2014. aasta keskpaigast palju liikunud, on nafta. Toornafta odavnemine 40–50% tähendab teatud ettevõtetele ja riikidele osalist maksevõimetust ja raskemat olukorda, mis majanduste seotuse kaudu jõuab ka teiste ettevõtete ja riikideni.

Keeruline mõista intressimäära mõju

Kolmas oluline risk turgudele on null intressimäärad. Kaudselt tähendab see, et majandussüsteem ei saa toimida normaalselt. Võimatu on aru saada organisatsioonide maksevõimetusest, kui laenuintressid on sisuliselt olematud.

Oletame, et Pank A on Pangale B võlgu 100 miljonit eurot, aga Panga A äritegevus on halvas seisus. Kui pankadevaheline intressimäär on 0,1%, siis peab Pank A aastas intressidena tagasi maksma 100 000 eurot, millega saadakse hakkama. Kui aga intressimäär tõuseb 2%ni, tuleb intressidena tasuda 2 miljonit eurot, ja võib selguda, et tegelikult on Pank A maksevõimetu. Praeguses majanduskeskkonnas on sellist riski palju.

Investeerimisel tasub olla ettevaatlik, sest intressimäärade tõstmine võib käivitada ahelreaktsiooni esmalt kõrgelt võimendatud tegevusharudes, liikudes edasi sellega seotud teistesse sektoritesse.

Pidades silmas börside võimalikku langusohtu, on oluline jälgida, millal tõstetakse intressimäärasid. Intressimäärade tõstmisel selgub, palju on ettevõtteid ja panku, kes ei suuda reaalselt oma laene teenindada, kuid kelle maksevõimetus nullilähedaste intressimäärade tõttu välja ei paista.

Positiivselt mõjub börsidele Euroopa Keskpanga välja kuulutatud rahatrükiprogramm, mis seisneb riiklike võlakirjade ostmises mahus 60 miljardit eurot kuus. Programmi suurus, 1,1 triljonit eurot, on väga suur vara maht, mis vabastatakse investoritele, kes on seni investeerinud Euroopa riikide võlakirjadesse. Kuigi tõenäoliselt ei jõua investoriteni kogu nimetatud summa, vaid osa rahast jõuab riigi eelarvetesse, siis tekib finantsturgudel sellest hoolimata väga suures koguses vaba raha. See kergitab osaliselt ka aktsiate hindu.

Tõenäoliselt tõusevad Euroopa börsid ajani, kuni rahatrükiprogrammi lõpuni on jäänud veel 6 kuud. Seega ei pea ma ülearu tõenäoliseks, et börsid läheksid märkimisväärsesse langusesse enne 2016. aasta algust. Börside languse võib vallandada see, kui näiteks USA hakkab tõstma intressimäärasid.

Rahatrükk võib jätkuda

Kuna euroala alustas 2015. aastat veel deflatsioonilises keskkonnas, kus inflatsioon oli umbes -0,3%, siis on tõenäoline, et 2016. aasta septembriks inflatsiooni eesmärgini +2% ei jõuta. Ühtlasi võib see tähendada seda, et Euroopa Keskpank jätkab rahatrüki programmi kauem kui septembrini 2016, mis omakorda võib börside tõusutsüklit pikendada.

Samuti on oluline, kuidas lahendatakse Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonide teema Venemaa suunal. Kuni sanktsioonid kehtivad, ei ole Euroopa riikidel vaja vaadata, kas nende kulutused ja tulud on vastavuses, sest seoses sanktsioonidega on puudujäägid n-ö lubatud.

Maailma majandust võib vaadata nagu inimese elutsüklit – tõenäoliselt millalgi tuleb järjekordne kriis, sama kindlalt, nagu on elus surm ja maksud. Isegi Steve Jobs ütles 2005. aastal Standfordi ülikoolis oma kuulsas kõnes, et kui elada igat päeva, nagu see oleks su viimane, siis ühel päeval on sul kindlasti õigus. Samamoodi on ka turgude languse ootamisega: ühel päeval on neil õigus, kes suurt langust ootavad, aga see langus võib tulla oluliselt hiljem, kui pessimistid ootavad. Oluline on ajastus ja hoida jooksvalt arengutel silm peal, teades majanduse nõrkasid kohti.