Riitolt töid telliv ja samas ettevõttega kohtus käiv riik jätab endast kummalise mulje, kirjutab ajakirjanik Marta Jaakson.
- Marta Jaakson Foto: Marta Jaakson
On ebaloomulik, et riik teeb koostööd kurikuulsast Faciost välja kasvanud juriidiliste kehadega. Facio järglase Riitoga seob riiki kokku 42 ehitusobjekti. Riigi Kinnisvara AS on Riitoga koostööd teinud seitsmel korral. Tellida ja kakelda – see kõlab skisofreeniliselt. Kas kujutaksite ette, et mõni erafirma jätkaks koostööd meestega, kes on teda alt tõmmanud?
Riigifirma põhjendus on lihtne – me ei saa "ei" öelda, sest seadus ei luba. Ministeeriumites töötab hulk tarku ja nutikaid inimesi. Kas nende intelligentsivaramut on tõesti keelatud kasutada selleks, et hoiduda koostööst, mis suure tõenäosusega lõpeb varem või hiljem läbikukkumisega?
Samad sõnad, sama viis
Kui ma Riito äripartneritega suhtlesin, rääkisid nad kõik ühte ja sama: kõik kordub, samad skeemid, ikka jätavad nad võlad maha, fenomenaalsed mehed, miski neid ei takista. Miks riik sellistega koostööd teeb, küsivad nad. Küsin minagi.
Kui riik on liiga laisk, et selgitada välja riigihankel tegutsevate ettevõtete omanikud, tegelikud kasusaajad, siis on see probleem tervele ärikeskkonnale, sest soodustab ebaausa konkurentsieelise tekkimist. Äripäev uuris välja ja teatas avalikult – Riito ehituse omanik on Eestis ehitusvaldkonnas ärikeelu saanud härrasmees Riho Kalve ühes Toomas Trombiga. Riigiametnik, seadus lubab sul öelda "ei" ärimehele, kellel on ärikeeld.
Seotud lood
Kohus pidanuks ehitaja Riito saneerimiskava kinnitama märtsi alguses, kuid tegi seda alles paar päeva enne jaanipäeva. Määrust ei ole kohus võlausaldajatele saatnud siiani.
Ettevõte Eksklusiivehitus tahab kohtult Facio järglase Riito saneerimise lõpetamist, sest jäi võlausaldajate ringist välja.
Oleg Belokrõlov tõestas maksu- ja tolliametile, et seadusepügal, mis peaks kelmid ettevõtluskeskkonnast eemal hoidma, ei tööta. Maksuamet korraldab oma töö ümber, et nii enam ei juhtuks.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”