Ettevõtjaks saamist takistab hirm

Ettevõtlusvalmidus on otseses seoses tööpuuduse ja palgakasvuga. Ettevõtlusele hakkavad inimesed tõsisemalt mõtlema enamasti siis, kui on kaotanud töö. See on mõnes mõttes positiivne tõuge hakata tegema seda, millest ollakse unistanud.

Lisaks tööhõive kasvule on pidevas kasvus ka töötajatele makstav palk, mis samuti seletab huvi raugemist ettevõtluse vastu. Kaks aastat tagasi oli keskmine brutopalk 950 eurot, kuid selle aasta II kvartalis juba 1082 eurot.

Ettevõtlust pärssiva põhjusena nimetatakse äriidee puudumist. Minu meelest on see pigem vabandus iseendale. Iga inimene oskab midagi väga hästi, tulenegu see siis tema varasemast tööst või vabaaja tegevustest. Kui veidigi tahta, leiab igaüks enda oskuste ja huvide baasilt äriidee.

Algkapitali puudumine

Tegelikult on peamine takistus ikkagi algkapitali puudumine. Varasem EASi starditoetus võimaldas kergemat ligipääsu stardikapitalile, kombineerides nii isiklikud säästud, toetuse ja laenu. Uus starditoetuse programm on oluliselt atraktiivsem, kuid seda on palju keerukam saada kui varem.

Töötukassa toetusele kvalifitseerumise kriteeriumid on küll leebemad, kuid selle taotlemiseks peab olema töötu. Seega on see rahastamisallikas välistatud neile, kes kavatsevad ettevõtlusega alustada töö kõrvalt.

Õnneks tekib pidevalt juurde alternatiivseid finantseerimisallikaid. Kiiresti koguvad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt populaarsust ühisrahastamisplatvormid. Nendest kanalitest raha hankimine on küll kallim kui näiteks pangalaen, kuid võimaldab siiski käivitada oma äri. Siiski on oluline kalkuleerida, kas sellise raha hinnaga on oma firma käivitamine teostatav.

Vähesed rahandusteadmised

Teine oluline põhjus, mis ettevõtlusega alustamist piirab, on vähesed teadmised finantsplaneerimisest ja -analüüsist. Inimesed võivad atraktiivselt rääkida oma äriideest, kuid 80% nendest ütleb, et rahanduses ei tunne nad end kindlalt. See teadmatus tekitab hirmu, mis on üks olulisemaid ettevõtlusega alustamise barjääre.

Minu arvates pole oluline hinnata ettevõtlusvalmidust kvantitatiivselt, vaid leida üles need, kes ka tegelikult tahaksid hakata ettevõtjaks ning aidata neil üle saada hirmust teadmatuse ees.