Tahan töö juures magada

Tunniajane uinak enne pärastlõunast produktiivsuse langust aitab koguda energiat ja teha ajule väikese restardi. See mõjuks märksa paremini kui puhkuste lühendamine või tööajaga mängimine. Mõne uuringu andmetel piisab jõudluse taastamiseks isegi 20minutilisest puhkusest.

Kujutame ette, et ühes ettevõttes ei tohiks ükski töötaja enam kohvi juua või tarbida muid kiirelt energiat andvaid sööke-jooke. Kas kõik peaksid nii tööpäeva lõpuni vastu? Ilmselt peavad vastu küll, aga tõenäoliselt ei ole osast neist päeva teises pooles erilist kasu. Küllap on igaüks kohanud oma kollektiivis inimtüüpi, kes tööpäeva viimased tunnid lihtsalt kulgedes kuidagi mööda saadab. Seevastu väike puhkus taastaks tema energiavarud ka kofeiini abita.

Uni on parem kui kohv

Selliste tulemusteni on jõudnud mitu uuringut. Näiteks Harvardi ülikooli uurija Sara C. Mednick kirjutab oma raamatus „Take a Nap! Change Your Life!“ (Tee uinak, muuda oma elu), et töökohas tehtud uinak parandab töötajate mälu, loomingulisust ja produktiivsust ning vähendab südamehaiguste ja stressi teket. Mednicki andmetest selgub ka, et töö ajal tekkiv väsimus mõjutab otseselt seda, kui palju jõutakse sel päeval ära teha. Samas leidsid uuringus osalenud, et uinakul on märksa parem efekt kui tassitäiel kohvil või šokolaadil.

Mitu tehnoloogiaettevõtet ja idufirmat on kontoritesse juba ehitanud eraldi uinakutoa, et aidata inimestel akud täis laadida. Esimeste seas oli loomulikult Google, kuid sama hoiak on jõudnud ka väiksema mastaabiga ettevõtetesse. See aga ei peaks olema ainult tehnoloogiaettevõtete pärusmaa, uinakuvõimalust võiks pakkuda ka mõnes tootmis- või tööstusettevõttes, selmet sundida näiteks liinitöölist või kassapidajat pealetükkiva väsimusega võitlema.

Magamine pole laisklemine

Kujutan ette, et nii mõnigi juht leiab, et töökohal magamine tähendaks sisuliselt laisklemist ja võiks anda hoopis vastupidise efekti. Kuid enne idee mahakandmist tasuks vaadata, mida on selle rakendamisest võita. Näiteks NASA andmeil on töölt puudumise põhjus sageli lühikeseks jäänud ööuni, aga töökohal puhkamise võimalus välistaks selle, et töötaja unevaeguse tõttu ennast näole ei anna.

Miskipärast on päeval magamine aktsepteeritav ainult laste puhul ja regulaarsed uinakud lõppevad üldjuhul kooliminekuga. Tegelikult võiks selle harjumusega jätkata seni, kuni on tahtmist, sest energia kogumine ei saa kuidagi halb olla.