Eesti IT-ettevõtted vajavad rohkem julgust

See võib kõlada mugavustega harjunud eestlastele juba vananenud jutuna, kuid siin loodud võimalused äri ajamiseks on tõesti head. Vahel tundub mulle, et pean kõike oma Eesti partneritele alatasa meelde tuletama, sest eemalt tulnule ja laiemasse konteksti asetatuna see täpselt nii ongi. Tihti tulen Tallinna vaid paariks päevaks ja saan tehtud kõik plaanitu. Igas teises riigis võtaksid need lihtsad toimingud vähemalt nädala või isegi mitu. Eesti IT-kuvand on maailmas hea, globaalselt arveldada on lihtne ja turvaline ning Euroopa Liidu taust loob meile täiendavat usaldusväärsust.

Meie ettevõte tegutseb mitmes riigis, mis on oma infrastruktuurilt ning e-lahendustelt Eestist oluliselt vähem arenenud. Seetõttu oskame hinnata ka pitsatiga paberi väärtust. Hämmastaval kombel väljastavad Eesti riigiasutused vajadusel ka vanamoodsaid tõendeid koos tähtsate asjameeste allkirjade ja templitega, vaatamata pea täiselektroonilisele asjaajamisele. Meile on selline paindlikkus ja kiirus tähtis ning omamoodi konkurentsieelis kaugel Aasias või Mustal Mandril sealsete ametnikega suhtlemisel.

Hea suhelda

Ühise suhtluskeele leidmine ei ole mulle Eestis olnud kunagi probleem. Oleme justkui mingis kuldses keskmes, kus vanemaealistega saab rääkida valdavalt vene ja noorematega inglise keeles. Vahel tunnen end siiski ebamugavalt, kui toidupoes kassapidaja ütleb mulle midagi eesti keeles ning ma ei mõista. Taolised olukorrad on väga tobedad, mistõttu otsustasin tänavu minna eesti keele kursustele.

Olen kindel, et viie aasta pärast oleme ikka Eesti firma. Kindlasti tulevad eelolevad aastad globaalse arengu mõttes keerulised, kuid meile on alati meeldinud riske võtta ka seal, kus mitu konkurenti seda ei julge. Rahvusvahelist äri tehes on hea tunne olla Eesti IT-ettevõte. Peakontori asukoht Tallinnas ei ole meile omaette eesmärk, kuid selleks, et siit mujale kolida, peavad olema väga tugevad argumendid. Praegu on mul neid keeruline näha.

Tööjõu nappus

Mida annab Eesti ärikeskkonnas paremaks muuta? Peamine mure meie sektoris on loomulikult kvaliteetne tööjõud. Oluline on hoida noort kasvavat põlvkonda Eestis ja luua neile lisamotivatsiooni, et nad ei lahkuks laia maailma. Paar aastat tagasi tahtsime siin luua oma arenduskeskuse, kuid ei leidnud piisavalt erialaste oskustega inimesi. Praegu mõtleme, et võib-olla siiski loome Tallinnasse ka arendusüksuse ja toome siia rotatsiooni korras meie Minski arenduskeskuse ja miks mitte ka Nairobi, Bakuu ja Biškeki esinduste töötajaid.

Üks asi, mida olen märganud, on see, et Eesti ettevõtted ei ole just väga julged katsetama ja riske võtma uutel ning tundmatutel turgudel. Ega muidu oma äri ei kasvata suureks, kui ei vaata kaugematele turgudele. Oleme proovinud viimasel kümnendil siseneda ligi 50 riigi turule. Äriliselt edukaks oleme osutunud alla pooltel kordadel – praegu tegutseme 20 riigis kolmel mandril. Kuid ka kõik äri mõttes ebaõnnestunud katsed on andnud meile hindamatuid kogemusi ning julgust proovida edasi. Väljastpoolt vaadates on Eesti IT-sektor kiire, võimeline õppima oma vigadest ja valmis koostööks.

Autor: Vladislav Herchykau