Arengufondi loojatel oli selge siht silme ees, ent riigikogu eri koosseisud pole vaevaks võtnud sellesse süveneda, kirjutab Mart Opmann, riigikogu majanduskomisjoni esimees 2003-2007.
- Mart Opmann Foto: Andres Haabu
Praegune kriis Eesti Arengufondis on tekkinud eelkõige moonutustest ja erihuvidest, probleemidest tegelikus juhtimises, mis on paljuski pea peale pööranud esialgse fondile seatud ülesandepüstituse. On asutud jagama veel laskmata karu nahka, investeeringute portfelli ja SmartCapi.
Erilise atraktiivsusega tõuseb esile seire, mille algne idee oli ettevõtjate konkurentsieeliste teenindamine turgude pidevseire analüüsi kujul. Kuidas on juhtunud, et Arengufondile oli seire seni kõrvaline, kuid nüüd on seire tegemisest huvitatud riigikesksete institutsioonide järjekorra üleslugemiseks vaja ühtäkki kahe käe sõrmi?
Riigikogu ei süvene
Juba kolmas riigikogu koosseis alates Arengufondi seaduse kirjutamisest pole süvenenud Arengufondi seaduse mõttesse, sisusse, eesmärki. Arengufondi loomise ettevalmistamine kestis seitse aastat. Arengufondi seadus võeti vastu novembris 2006, nõukogu moodustati 2007.Arengufond asutati innovatsiooni ökosüsteemi rajamise eesmärgil otse seaduseandja juures, milleks tuli parim võimalik ettevõtluskeskkond tootearenduseks mõtestada, et rakendada tugisüsteem.
Arengufond loodi tulevikku vaatamiseks toote, tehnoloogia ja tootmisseadmete eluigade ajateljel – mitte uurimiseks, kuidas hakata korraldama maailma seletamist arenguseire sildi all minevikust (faktipõhine minevik majandusteaduse mõõtkavas) tulevikuni (hüpoteetiliste stsenaariumide meelevaldne modelleerimine). Arengufondi töö käivitamisel unustati paraku kohe lisandväärtus ettevõtlustasandil kui maksutulubaasi kõige olulisem faktor, nagu ka seire tootearenduse teenindamiseks, mis on kahetsusväärne.
Mõte omandada maailmaturgude pidevmonitooringu lugemisoskus ärihuvi teenindamiseks ei ole täitunud. Mõte õppida esitlema turuanalüüsi kaudu oma toodet ja ettevõtet ei ole teoks saanud. Mõte luua riiklik tugisüsteem, et hinnata lisandväärtuse loomise protsessi kogu väärtusahelas, ei ole teostunud - ega ka mõte motiveerida ettevõtjate turulugemise oskuste omandamist oma äri konkurentsieeliste tundmaõppimise pinnal.
Loojatel oli visioon
Ent Eestile on endiselt hädavajalik lähiperspektiivist kaugemale ulatuv hästiargumenteeritud vaade ajateljel, mis ei ole pelk meelelahutuslik manipulatsioon. Arengufondi väljavaade peab põhinema eelduste loomisel ja eelduste realiseerimise rakendusmehhanismidel. Kes peaks oskama nõuda seesugust visiooniloomet? Leian nüüdki, et rahva valitud esinduskogu. Arengufondi loojatel oli visioon Arengufondi missioonist kontseptsiooni realiseerimiseks olemas.
Seotud lood
Ettevõtlusminister Liisa Oviir soovib kogu Arengufondi investeerimistegevuse suunata KredExisse, Startup Estonia tagasi EASi alla ning seire võiks viia riigikogu kantselei juurde.
Arengufondi seire fookus ei ole jõudnud õige eesmärgini, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees 2003–2007 Mart Opmann.
Arengufondile kuuluva SmartCapi riskiraha valitsemine läks üle ettevõtete endistele töötajatele, milles osapooled huvide konflikti ei näe. Valiku teinud inimeste nimed hoiab korraldaja enda teada.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.