Üks nimekiri, millest ma Eestit kunagi leida ei taha, on OECD edetabel kõige madalamatest õpetajate palkadest üle maailma. Kui SKP ja töötuse tase näitavad riigi praegust seisu, siis panus haridusse määrab riigi olukorra 5–20 aasta pärast.
Selle asemel, et lubadusi täita ja rohkem panustada, on valitsus otsustanud 2016. aastal haridus- ja teadusinvesteeringuid 3,7% vähendada, ehkki riigieelarve kasvas 4,0%.Samal ajal kui hariduselt 30 miljonit eurot eemaldatakse, kasvavad oluliselt järgmised kulutused:- riigikaitse +38 miljonit eurot;- julgeolek +21 miljonit eurot;- valitsussektori teenused +153 miljonit eurot.Ministeerium on lubanud, et õpetajate palk on 20% kõrgem Eesti keskmisest, kuid statistika näitab, et viimasel 5 aastal vahe puudub. Näited:- 2014 oli keskmise õpetaja palk 2% kõrgem Eesti keskmisest;- 2013 oli keskmise õpetaja palk 1% väiksem Eesti keskmisest.On naeruväärne loota, et me suudame meelitada keskmise 870eurose palgaga talendikaid noori õppima õpetajateks. Kui me panustaks need 59 miljonit riigikaitsest ja julgeolekust haridusse, siis tõuseks keskmise õpetaja sissetulek 32% võrra (1135 eurot neto) ning oleks tehtud esimene suurem samm õpetaja staatuse tõstmiseks.Milline oleks Eesti 10 aasta pärast, kui õpetajate palk oleks 30–50% kõrgem keskmisest sissetulekust ning klasside ette läheksid motiveeritud ja säravad inimesed, mitte 60aastased õppejõud, kellele pole suudetud leida asendajat?Loodan, et kui mitte poliitikud, siis enamik inimesi mõistab, et Eesti riigi ainuke mõistlik kaitsestrateegia ei ole paari uue soomuki ostmine, vaid maailmatasemel talentide ja lisaväärtuse loomine.
Allikas: Facebook