• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,00%5 948,71
  • DOW 300,00%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1001,11%8 239,83
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,48
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,00%5 948,71
  • DOW 300,00%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1001,11%8 239,83
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,48
  • 04.08.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis on Euroopa Liidus valesti?

Euroopa Liidu poliitika(d) ei sobi päris täpselt mitte ühelegi riigile, kirjutab Reet Teder, kaubandus-tööstuskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees.
Ei sobi
  • Ei sobi Foto: Panthermedia
Põhjus on iseenesest lihtne. Poliitikad – ükskõik, kas me räägime siin ELi riikide konkurentsivõimest, finants- või näiteks transpordipoliitikast – töötatakse välja n-ö keskmise alusel. Keskmine on paraku aga hüpoteetiline ja teoreetiline. Mõttelise abstraktsioonina hea, aga päriselus küsitava väärtusega. Keskmiste näitajate alusel paigutuvadki Brüsseli väljatöötatud poliitikad, soovitused, regulatsioonid jne kuhugi riikide vahele. Riikide endi paiknemine eri valdkondade n-ö skeemidel sõltub loomulikult riigi parameetritest vastavas valdkonnas ega ole kõikides valdkondades samad. Paraku keskmist riiki, nii nagu keskmist inimest, tegelikkuses ei eksisteeri.
Ja ongi nii, et Brüssel produtseerib pidevalt kõlavaid, poliitiliselt korrektseid ja kõrgel üldistustasandil õigeid mõtteid sisalduvaid dokumente. Nende kohaldamisel aga konkreetses liikmesriigis võib tagajärjeks olla probleemide kasv ja inimeste üha suurem rahulolematus.
Lõhenemine ja murenemine
Konkreetse näitena toon välja Kreeka, kus ELi resoluutsete juhiste ja karmide õpetuste järgi kriisist väljatulemiseks suudeti Kreeka maksutulusid kokkuvõtteks kahandada 2015. aastaks rohkem kui 10 protsenti võrreldes 2008. aastaga (Kreeka maksutulud miljonites eurodes 2008 – 51,085; 2014 – 45,624). 
ELi aastaid kestnud pingutused liitu kuuluvate riikide suurema ühtlustamise suunas on toonud kaasa riikidevaheliste lõhede suurenemise ja ka esimese murenemise. Mida aga teha, et lõhed riikide vahel ei suureneks, on muutumas küsimuseks mida teha, et EL ei laguneks. See aga on n-ö miljoni dollari küsimus. Võimalik, et riikidevaheliste lõhede vähendamisele aitaks kaasa suunatum lähenemine, mis tähendab, et poliitikaid ja regulatsioone välja töötades adresseeritaks need konkreetsemalt teatud riikidele või riikide grupile. Kas see aga aitab vältida praegu tõusvat rahulolematuse lainet, on juba iseasi.
Lighthouse Europe'i ELi riikide konkurentsivõimet puudutav uuring toob välja ELi poliitika(te) peamise probleemi – see (need) ei sobi päris täpselt mitte ühelegi riigile. Artikkel põhineb sellel uuringul ja autori järeldustel - toim.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele