Olgem eestlased, aga saagem taas ka soomeugrilasteks

Iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päeva. Peaks aga tähistama soomeugri tsivilisatsiooni äratamise ja iseendaks saamise päeva.Tsivilisatsiooni, mille keeli räägivad praegugi 25 miljonit inimest ja kes on Euroopas elanud kümme tuhat aastat. Miks peaks aga soome-ugri tsivilisatsioon osutuma nüüd edukaks? Kuidas saaksime ühekorraga ökoriigi, IT-eduloo ja õnnelikku rahva?

Miks just soome-ugri?

Soome-ugri väärtusteks peetakse alalhoidlikkust, töökust, mitteagressiivsust, tavade austamist ja loodussõbralikkust. Ajalugu räägib soomeugrilastest kui taanduva mandrijää järel liikunud nutikatest skautidest, kes elasid osaduses karmi loodusega. Näiteks ei ole erinevalt indoeurooplasest uurali keeles mõtlevale inimesele ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks vaid dialoogipartneriks. Seejuures erinevad soome-ugri rahvad nii rassilt, usundilt kui ka kultuuritüübilt.

Seega on tõelisele soomeugrilasele rassism võõras. Viimastes uurimustes on muistseid uurali rahvaid võrreldud võrgutaolise närvisüsteemiga paljurakse organismina. Selline organism võttis vastu kultuuriimpulsse eri suundadest, töötles neid ümber ja saatis need siis kogu organismile või osale tagasi. Soomeugri ühistunne ja läbipõimitus on näiteks materialiseerunud kattuvates keerulistes rahvariiete mustrites.

Meie individualistliku ja mittehierarhilise meelelaadiga soomeugrilastest esivanematel pole olnud seni edu riikide, sõdade ja kirikute maailmas (erandiks Ungari). Sellise mittesobivuse ilminguks on mitmed kohanemisraskused (nt alkoholism). Nüüd on aga edu mängureeglid muutunud. Tänapäeval seostatakse eduga paindlikumaid ja hajutatumaid väiksemaid süsteeme ning keskkonnasõbralikkust ja iseendas, mitte aga väliselt määratletud eesmärgis õnne leidmist.

Teisisõnu seostatakse paljuski täna eduga kõike, mis soome-ugri maailmas ja eestlases on juba olemuslik. Mittesoomeugrilikult suurustlevalt võiks isegi öelda, et saabunud on soome-ugri tund!Kultuuriinimeste hulgas lõi juba 90ndate algul Eestis laineid etnofuturism.

Võimalik, et Lennart Meri sai oma väe ja leidis võtme meie hinge avamiseks justnimelt muistsetel soome-ugri teedel rännates. Rääkimata Viljandi folgi populaarsusest. Meie vereringes tuksub tugevalt soome-ugri kultuurikood. Muidu räägime aga suure visiooni puudumisest. Soomeugri mõttemallide, kultuuride ja praktikate säilitamine ning edasiarendamine aga ongi eestlaste suur visioon. Eestlaste tegelik püha graal!

Millest me võime vabaneda

Seejuures soome-ugri mõtte kesksele kohale seadmine oleks eestlasele üheaegselt nii sügavalt vaimne kui ka täiesti ratsionaalne. Ühtlasi vabaneksime meile paljuski jõuga peale surutud n-ö progressiivse tsivilisatsiooni neuroosidest: ületarbimine, võõrandumine, vaimne kurnatus, üksildus jne. Samas ei tähenda see loomulikult hellenistlikele ja kristlikele väärtustele vastandumist, vaid igati soomeugrilik on nende parema osa oma loomuliku pärandiga harmooniliseks rahvavöömustriks kokku sulatada.

Mida see praktikas tähendab? Kindlasti mitte rehetare ja hiie vahele taandumist. Ettevõtluses tähendaks see oma väiksuse ning leidlikkuse ja töökuse suuremat teadvustamist ja ärakasutamist. Idufirmanduses kehtivad reeglid sobivad soomeugri mõttemallidega valatult (tsüklilisus, kohanemisvõime, loomingulisus jne). Üksikisiku tasandil elustiili muutust – rohkem osadust loodusega ja heas mõttes muretust.

Näitame ja õpetame

Miks mitte hakata õpetama koolides eraldi soome-ugri pärandit koos vastavate looduspraktikatega? Miks mitte viia turistid pärast vanalinna või ERMiga tutvumist saama ka tegelikult osa mõnest tänapäevastatud šamaanirituaalist. Riigi tasandil suuremat enesekindlust ja kogukondade usaldamist ning mõtestatumat keskkonnakaitset. Kas teadsite, et Tarkovski ja Gagarin võivad olla muistsete merjalaste järeltulijad? Soomeugrilikum (ühtlasi mitteagressiivsem) Venemaa oleks ühtlasi maailmale oluliselt ohutum. Kuna Eesti paat on tõrvatud paksu soomeugri kultuurikihiga, siis elame seda endale teadvustades üle ka suuremad üleilmsed kriisid.

Parafraseerides Gustav Suitsu: „Olgem eestlased, aga saagem taas kord ka soomeugrilasteks!“ Vaatame oma põhiseaduse ja muud strateegia dokumendid üle ning tegutseme.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.