• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 09.12.16, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rohkem digitarkust

Lähiajal peab Eesti keskenduma ­tugeva baasi loomisele IKT teadmistes nii ­üld-, kutse- ja ülikoolihariduses kui ka täiendõppes, leiab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).
Maris Lauri
  • Maris Lauri Foto: Raul Mee
Tuleviku jaoks on hädavajalik oluliselt uuendada digi- ja laiemalt tehnoloogiaõpet, sealjuures tuleb luua huvilistele süvendatud õppe võimalused juba põhikooli III astmes, saati siis gümnaasiumis. Kuigi Eestis on väga palju tehtud, on vaja IKT valdkonna õppe- ja teadustöö korraldus süsteemselt üle vaadata, teha vajalikud täiendused ja muudatused ning tagada piisav finantseerimine muudatuste käivitamiseks. Ainult nii jõuame digitarga Eestini, kus üldine tulutase on praegusest kõrgem just tänu oluliselt tõusnud tootlikkusele.
Ühelt poolt peab olema süsteemne digiõpe koolis, teisalt tuleb pidevalt tegeleda ka täiendõppega – tehnoloogia muutub lihtsalt nii kiiresti, et kümme aastat tagasi saadud teadmistega pole praegu enam tihtipeale suurt midagi peale hakata.
Eesti on praegu seisus, kus suurel osal elanikest on küll IKT baasteadmised või teatud tööoskustega seotud IT-teadmised, kuid neis teadmistes on tihtipeale märkimisväärsed augud või nad on ajast oluliselt maha jäänud. Endiselt on suur probleem küberturvalisus. Eestis on vaja oluliselt enam ja praegusest põhjalikumalt õpetada täiskasvanuid, kusjuures täiendõppes pole oluline see, kuidas kasutada Wordi või Excelit, vaid see, kuidas kasutada digitehnoloogiaid tööl.
Juhi ja omaniku silmaring laiemaks
Muidugi ei saa seda teha, kui ei ole juhtide ja ettevõtete omanike teadlikkust. Ka meie ettevõtete juhid ja ­omanikud vajavad olulist silmaringi laiendamist ning teadmist, et nende tootmisprotsesse saab korraldada oluliselt tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Neid tuleb harida, ent praegusest oluliselt enam on vaja ka inimesi, kes oskaksid sobivaid lahendusi juhtidele ja ettevõtete ­omanikele soovitada. Lisaks silmiavavatele tehnoloogia­suunitlusega tutvumisreisidele ja seminaridele on vaja ka piisaval arvul teadlikke IKT-spetsialiste ja -insenere, kes oskaksid sobivaid lahendusi mujalt otsida, vajadusel välja töötada, soovitada ja rakendada.
Vajame tugevat doktoriõpet, mis tooks praegusest oluliselt rohkem üliõpilasi kaasavale magistriõppele. Jah, ka ettevõtted vajavad doktorikraadiga töötajaid! Miks ei võiks Eesti tippjuhtide seas selliseid olla oluliselt enam? Kindlasti muutub ka ettevõtlus sellest dünaamilisemaks ja tehnoloogiliselt arenenumaks.
Allikas: Maris Lauri blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele