• OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • 09.04.25, 15:00

Siim Pari: asendame B-võõrkeele koodikeelega

Koolis B-võõrkeele tundidesse investeeritud aja ja energia võiks kulutada programmeerimisele, kirjutab Siim Pari arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Siim Pari.
  • Siim Pari.
  • Foto: Erakogu
Mõnda aega tagasi toimus mu poja kooli B-võõrkeelte nädal. See tekitas äreva tunde – peagi, kuuendas klassis, seisab temagi ees valik – saksa, vene või hispaania keel. Keel, mida ta ilmselt kunagi päris selgeks ei saa ega pruugi ka igapäevaelus vajada. Aga riikliku õppekava kohaselt ohverdab ta selles tunnis istudes rohkem tunde kui keemia ja füüsika tundides kokku.
Tänapäeva maailmas, kus tehisintellekt ja nutiseadmed pakuvad hetkelist tõlkeabi, tundub traditsiooniline kolmanda keele õpe ajale jalgu jäävat. Meenub elavalt õpetajate kunagine hoiatus kalkulaatorite kohta: „Ega sa seda alati kaasas kandma ei hakka!“ Touché, hea õpetaja. Tänaseks pole mul kaasas mitte ainult kalkulaator vaid ka otsetõlk, kes saab hakkama 70 keelega.
Digitaliseeruv maailm, tehisintellekt, automatiseerimine – see pole enam ulme vaid igapäevane reaalsus, mis kujundab tööturgu, suhtlust ja isegi mõtteviisi. Selles kontekstis tekib küsimus: kas B-võõrkeele tundidesse investeeritud aeg ja energia annavad meie lastele tulevikuks parima võimaliku stardipositsiooni? Pakun et ei. Selle asemel peaksime kaaluma B-võõrkeele asendamist programmeerimise aluste õppega.
Digitaalse kirjaoskuse nimel
Miks just programmeerimine? Esiteks, programmeerimine ei ole pelgalt koodi kirjutamine. See on struktureeritud mõtlemise, loogika ja probleemilahendusoskuste arendamise viis, mis on universaalselt rakendatav pea igas eluvaldkonnas. Selle õppimine treenib aju analüüsima keerulisi probleeme, jaotama neid väiksemateks hallatavateks osadeks ning leidma samm-sammult efektiivseid lahendusi.
Algorütmiline mõtlemine aitab toime tulla nii töös kui ka igapäevaelu väljakutsetega. Olgu selleks siis eelarve planeerimine, projektijuhtimine või lihtsalt oma päeva organiseerimine. See annab teistsuguse, süsteemsema vaate maailmale, mida tradistiooniline keeleõpe samal määral ei paku.
Teiseks, digitaalne kirjaoskus pole enam pelgalt oskus kasutada arvutit või internetti. Üha olulisem on mõistmine, kuidas tehnoloogia töötab. Programmeerimise aluste tundmine annab õpilastele võime kaeda digimaailma telgitaguseid – kuidas luuakse veebilehti, kuidas töötavad äpid, mis loogika alusel toimivad algoritmid, mis juhivad meie sotsiaalmeedia vooge või uudiste valikut.
Nii muutuvad passiivsed tehnoloogia tarbijad aktiivseteks ja teadlikuteks kasutajateks, kelle võimuses on tehnoloogiat ka ise luua või seda endale sobiaks kohandada. Maailmas, kus meid ümbritsevad „mustad kastid“ annab programmeerimine võime neisse sisse piiluda.
Kolmandaks, programmeerimisoskuste järele on tööturul tohutu ja pidevalt kasvav nõudlus. Andes kõigile õpilastele juba põhikoolis programmeerimise alused ei koolita me ilmtingimata kõigist tulevasi tarkvaraarendajaid, kuid anname neile vundamendi, millelt soovi korral edasi liikuda.
See avardab oluliselt nende tulevasi karjäärivõimalusi väga erinevates sektorites alates IT-st ja inseneeriast kuni disaini, teaduse ja ettevõtluseni välja. Omandatud loogiline mõtlemine ja probleemilahendusoskus annab konkurentsieelise mis tahes erialal.
Neljandaks, B-võõrkeele asendamine progammeerimisega lahendaks praktilise probleemi – kust leida aega ja ruumi niigi tihedas tunniplaanis? Selle asemel, et lisada valikaine või huviring, mis jõuab vaid vähesteni, tooksime selle süsteemselt kõigi õpilasteni, kasutades ära juba ettenähtud tunnid. See oleks strateegiline ja efektiivne samm õppekava moderniseerimisel.
Õpime tehisaru mõistma
Viiendaks, on selline lähenemine täielikus kooskõlas Eesti kui digiriigi ambitsioonidega. Programmeerimise õpetamine põhikoolis on konkreetne ja mõjus viis saavutamaks eesmärki, mille seadis ka president, soovides tehisintellekti laialdasemat kasutuselevõttu hariduses.
See ei tähendaks mitte ainult AI kasutamise õpetamist, vaid ka selle aluseks olevate põhimõtete mõistmist ja tulevikus ise AI-lahenduste loomise võimekuse kasvatamist. See on inversteering Eesti tulevikku, tagades, et meie järgmine põlvkond on valmis mitte ainult kohanema tehnoloogiliste muutustega, vaid neid ka ise juhtima.
Loomulikult ei tähenda see ettepanek keeleõppe täielikku alavääristamist. Emakeele ja heal tasemel inglise keele oskus on kahtlemata vundament. Samuti jääb alles võimalus süvendatult õppida võõrkeeli gümnaasiumis, ülikoolis või huvipõhiselt.
Kuid põhihariduse raames, kus aeg on piiratud ja tuleb teha strateegilisi valikuid, on programmeerimise pakutavad üldoskused tänapäeval olulisemad ja universaalsemalt rakendatavad kui kolmanda võõrkeele algteadmised, mille praktiline vajadus tehnoloogia arengu tõttu aina väheneb.
On aeg tunnistada, et maailm on muutunud. Taskus olev tõlkija on reaalsus. Kuid taskus olevat loogilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse generaatorit veel pole – see tuleb endal hariduse kaudu omandada. Tehkem see julge ning tulevikku vaatav samm, mis annaks meie lastele parimad tööriistad 21. sajandi väljakutsetega toimetulekuks ja aitaks kindlustada Eesti positsiooni eduka digiühiskonnana.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele