Vaidleme, aga kaevandame

Viimasel ajal on meedias olnud korduvalt juttu põlevkiviressursi jagunemisest põlevkivi kaevandavate ettevõtete vahel. Ühe kaevandaja – VKG – sõnul põlevkivi jaotussüsteem ei toimi, sest neil ei ole oma seadmete jaoks piisavalt põlevkivi ja seetõttu soovib VKG saada kaevandamise mahtu Eesti Energia arvel juurde. Eesti Energia seisukoht on, et tänu praegustele seadusandlikele võimalustele saaks VKG oma põlevkivi vajaduse kaetud, kui ettevõte selleks vaid õigeaegselt samme astuks. VKG juht Ahti Asmann väitis 6. märtsil Postimehes, et Eesti Energia esitab faktivigu. Eesti Energia ei ole faktivigu esitanud, vaatame veelkord tegelikkusele peale.

Fakt 1. Põlevkiviturg toimib: põlevkivi vajadus on kõigil neljal põlevkivi kasutajal – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement – võimalik katta nii lisanduva kaevanduslimiidi taotlemisega kui ka põlevkivi ostmisega Eestis asuvalt limiidi omanikult.

Lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäärast on viimastel aastatel kõik Eestis tegutsevad põlevkiviettevõtted vähem kaevandanud, sest kaevandamise maht sõltub otseselt energiaturu hindadest nii elektri- kui ka naftaturul. Energia turuhinnad on aga viimaste aastatega oluliselt alanenud. Nii Eesti Energia kui ka VKG kaevandasid 2016. aastal oma kaevandamise määrast 65% põlevkivi. Kokku kaevandati nelja kaevandusettevõtte peale aasta maksimummäärast 20 miljonist tonnist eelmisel aastal 63%.2015. aastast kehtima hakanud maapõueseadus annab põlevkiviettevõtetele võimaluse kasutada tagantjärele ära 6 aasta jooksul kaevandamata jäänud maht. Esimene võimalus lisaressursi taotlemiseks avanes juba augustis 2016.VKG on taotlenud 2017. aastaks täiendavat põlevkivi kasutamise õigust 78 000 tonnile ja sai täiendava aastamäära. VKG-l oleks olnud õigus taotleda 2017. aastaks 780 000 tonni täiendavat aastamäära.VKG väide, nagu oleksid nad taotlenud veel 300 000 tonni juurde, on eksitav. Keskkonnaministeeriumi avalikust dokumendihaldusest leitavate dokumentide põhjal on VKG esitanud 31.08.2016 taotluse 78 000 tonni põlevkivi täiendavaks kaevandamiseks 2017. aastal. Rohkem taotlusi täiendava põlevkivi koguse kaevandamiseks keskkonnaministeeriumi dokumendihalduses registreeritud ei ole.

Kuna Ahti Asmanni artiklist nähtub, nagu peaks olema veel lisataotlus 300 000 tonni täiendava põlevkivi kaevandamismahu kohta, siis tegi Eesti Energia vastava päringu keskkonnaministeeriumisse. Saime vastuseks, et VKG ei ole lisataotlust esitanud.

Kui VKG väidab, et ei saa kasutada vanu õlitehaseid selle tõttu, et tal ei ole kaevandamiseks vajalikku aastamäära, siis tunnistab VKG sellega, et aastamäära puudumise põhjus on asjaolu, et VKG ise ei taotlenud 2017. aastaks piisavalt aastamäära.

Fakt 2. VKG ei ole kasutanud võimalust osta põlevkivi teistelt kaevandajatelt.

Eesti Energia on viimase 10 aasta jooksul sõlminud vähemalt viis põlevkivi ostu-müügilepingut ning oleme müünud VKG-le sel perioodil ca 12 miljonit tonni põlevkivi.Enefit Kaevandused pakkus VKG-le pikaajalise tarnekindluse 2014. aastal ettevõtete juhatuste poolt allkirjastatud 5aastase lepinguga. VKG lõpetas lepingu ühepoolselt jaanuaris 2015.Eesti Energia on VKGga kohtus, sest VKG rikkus pikaajalist VKG palvel fikseeritud hindadega ja kohustustega põlevkivi ostu-müügilepingut. VKG on mitu korda esitanud konkurentsiametile kaebusi põlevkivi hinnastamise kohta. Konkurentsiamet on kinnitanud, et Enefit Kaevanduste rakendatud põlevkivi hinnastamise metoodika on õiglane.

VKG ei ole pidanud vajalikuks kasutada võimalust põlevkivi teistelt tootjatelt osta, nähes ainukese lahendusena Eesti Energialt kaevandamislubade äravõtmist ja ettevõtete vahel kehtestatud kaevandamise aastamäärade käskkirjaga ettenähtud mahtude ümberjagamist.

Fakt 3. Eesti Energia peab tagama, et olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste töötamiseks nende elukaare lõpuni oleks piisavalt põlevkivi kaevandamise lube, et riigi ja kaudselt kõigile Eesti inimestele kuuluvat vara heaperemehelikult kasutada.

Praeguses olukorras ei ole Eesti Energial olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste töötamiseks nende elukaare lõpuni piisavalt kaevandamise lubadega tagatud põlevkivivaru.Eesti Energia on oma vanemate elektritootmisvõimsuste uuendamiseks viimastel aastatel investeerinud ca 150 mln eurot ja elektritootmine vastab kõigile kehtivatele ELi nõuetele. Eesti Energia põlevkivielektrijaamade väävli- ja lämmastikuheitmed on vähenenud kordades.Eesti Energia tootis 2016. aastal 317 700 tonni vedelkütuseid ja 9,1 TWh elektrienergiat. Eesti Energia põlevkivi vajadus kasvab nii 2017. aastaks prognoositava suureneva toodangumahuga Enefit280 kui ka Auvere elektrijaama täisvõimsuse saavutamisest tulenevalt.Eesti Energia on enda põlevkivielektrijaamasid ja õlitehaseid majandanud hästi. Perioodil 2014-2016 oli põlevkiviketi puhaskasum 220 mln eurot.

Rangetele keskkonnanõuetele vastavad põlevkivivarad tuleb lõpuni ära kasutada, sest vastasel juhul oleks tegemist raiskamisega.

 Fakt 4. Kõige efektiivsem ja keskkonnasäästlikum on põlevkivi väärindada Enefit280 seadmetel.

Kuigi Eestis kasutatavatest õlitootmise seadmetest on parima võimaliku tehnoloogiana käsitletavad nii Kiviter, Petroter kui ka Enefit tehnoloogia, on Enefit280 puhul tegemist järgmise põlvkonna õlitehasega, sest selle õhuheitmed on kordades väiksemad kui kõikide teiste Eestis töötavate õlitehaste õhuheitmed.Enefit280 tehnoloogia on ennast tõestanud, saavutanud projekteeritud võimsuse. Enefit280 on võrreldes teiste õlitehastega energeetiliselt kõige efektiivsem, sest toodab lisaks tavapärasele õlile ja gaasile tootmisprotsessis üle jäävast jääksoojusest elektrit.VKG soovib Kiviter tehastele lisanduvat põlevkivi, vanimad Kiviterid pärinevad 1920ndatest. VKG tegi otsuse rajada uued Petroter õlitehased teades, et neil ei ole piisavalt kaevandamislubasid nii Petroter kui Kiviter tehaste käitamiseks, omades kaevandamislubasid vaid kolme Petroteri jaoks.Petroter tehased on sisuliselt Eesti Energia vanemate õlitehaste Enefit140 koopiad. Petroter ja Enefit140 õlitehaste töökindlus on samaväärne.2006. aastal Säästva Eesti Instituudi koostatud Petroter 1 tehase rajamisele eelnenud keskkonnamõjude hinnangus on esile toodud, et Petroter 1 on vanadel Kiviter tehnoloogial põhinevate õlitootmisseadmete asendus ehk teisisõnu on vajalik nende tehaste sulgemine: “Eksperdid on seisukohal, et kavandatava maksimumvõimsusega (3 UTT-3000 seadmega) õlitehase saab Kohtla-Järve asukohas püstitada, kui uued Galoter-tüüpi tootmisseadmed vahetavad välja olemasolevad Kiviter-tüüpi seadmed.“Kiviter tehased toodavad olulises koguses poolkoksi, mis ladustatakse tänaseni mäkke. 1 tonni põlevkivi kohta tekib Kiviter-seadmetel kuni 0,5 tonni poolkoksi. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud uuring näitas, et poolkoksimäed mõjutavad oluliselt Kohtla-Järve õhukvaliteeti.Eesti Energia tootmise ainus kõrvalsaadus on tuhk, mida saab kasutada toorainena ehitusmaterjalide tootmiseks, põldude lupjamisel ja teede stabiliseerimiseks ning Enefit 280 on ainuke tehnoloogia, kus toodetakse poolkoksist elektrienergiat.

Eesti põlevkivitööstuse tulevik põhineb õli, elektri ja gaasi koostootmisel, mis võimaldab põlevkivist suurima väärtuse välja võtta. Eestis olemasolevatest õlitehastest suudab kõige efektiivsemalt ja keskkonnahoidlikumalt põlevkivi väärindada Eesti Energia Enefit280 õlitehas.