Pension teenigu inimesi

Kui kõik jääb nii nagu seni, siis annab iga euro meie II sambas kolm korda väiksema pensioni kui iga euro, mida rootslased on säästnud. Kuidas nii suured käärid üldse võimalikud on? Esiteks, Rootsi pensionifondide tootlus on olnud järjekindlalt parem. Teiseks, Rootsi väljamaksete süsteem on efektiivsem.

Tuleva on veendunud, et pensionisüsteem peab teenima inimesi. See näib nii labane tõde.

Hääletu pensionikoguja

Ja ometi. Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast, et rahandusministeerium on asja arutanud pankade, kindlustusseltside ja fondivalitsejatega. Pensionikogujatest ei sõnagi.

Tõsi, üks küsitlus vanemaealiste pensionikogujate seas on tehtud. Kui minult võõras inimene telefonis uuriks, kui oluliseks ma viie palli skaalal pean “võimalust vahetada väljamakseid tegevat kindlustusseltsi, isegi kui see tähendab arvestatavaid lisakulusid”, ei oskaks ma kohe mõmmigi vastata. Kahtlustan, et nende vastustega pole midagi asjalikku peale hakata.

Pensionile peab seadma mõõdetavad eesmärgid, inimeste vabadust oma vara käsutada ei tohi ebamõistlikult piirata ja süsteemi tuleb muuta läbipaistvamaks.

Esiteks: lepime kokku, mis on pensionisammaste eesmärk iga inimese jaoks. Näiteks, et pension oleks vähemalt 40% keskmisest palgast. Kui vaja, tuleb leida realistlikum number ja see ka inimestele välja öelda.

Kallis sundkindlustus

Teiseks, mõõdetava eesmärgi nimel on juba lihtsam edasi tegutseda. Ühest küljest: inimesed, kellel on toimetulekuks piisavalt sääste, peavad saama ise otsustada, kuidas ülejäänud rahaga ringi käia. Neid ei tohi sundida ostma kallist kindlustuslepingut, mida nad ei vaja.Ja teisest küljest: mõtleme, kuidas tagada elamisväärne pension väikese sissetulekuga inimestele. See, et riik ei luba jõukamatel pensionäridel II samba rahaga katust remontida, ei aita kuidagi vaesemaid.

Kolmandaks, pensionisüsteemi peab tegema lihtsamaks. Ja kui riik suunab inimesed kohustuslikus korras investeerimisfondi, siis peab riik pakkuma ka asjatundlikku nõu, kuidas targalt investeerida ning kuidas raha pärast kätte saada.

Reklaamiseadus käsib finantsteenuste reklaamides kutsuda üles “vajadusel konsulteerima spetsialistiga”. Mina ei tea siiamaani, kus need spetsialistid on.

Otsustamine olgu lihtsam

Eelnõus välja pakutu teeks süsteemi keerulisemaks. Inimestel oleks veel raskem mõistlikke otsuseid teha. Sellepärast Tuleva neid ettepanekuid ei toeta.

Tuleva esindab üle 3000 tulevast pensionäri. Kutsume seaduseloojaid meiega koos mõtlema, kuidas teha pensionisüsteem inimestele sisuliselt, mitte vormiliselt paremaks.