Adepte OÜ juhatuse liige Gregor Raudvere ei saa nõustuda väitega, et Tootsi tuulepargi vaidluse tegelik põhjus peitub taastuvenergia toetuste vähenemises.
- Gregor Raudvere Foto: Erakogu
Eesti taastuvenergia turu pilt on oluliselt kirjum, kui Eesti Energia mainekujundajad maalivad. Eesti riik on kaitseministeeriumi egiidi all keelanud kõik olemasolevad tuulepargiarendused, kes võiksid Eesti Energiale konkurentsi pakkuda. Nii on näiteks ASile Raisner kuuluvale Varja 150 MW tuulikupargile antud kaitseministeeriumi kooskõlastus tagasi võetud. Samuti on tagasi võetud OÜle Est Wind Power kuuluvale Päite-Vaivina 75 MW tuulikupargile varem antud kooskõlastused.
Kaitseministeeriumi õigusvastane tegevus on kohtus vaidlustatud. On selge, et arendajad, kelle tegemisi piiratakse, otsivad võimalusi planeeritud tegevuste elluviimiseks. Tootsi tuulepargi ümber toimuvat kirjeldab karjuv ebaõiglus, kus ASi Eesti Energia koheldakse teistest oluliselt soodsamalt – ja seda mitte ainult talle maatükki andes, vaid ehituslubadega seotud menetluses. Nii on näiteks Eesti Energia võtnud vajalikud kooskõlastused tagantjärele, kuigi kõikide teiste arendajate puhul aetakse piinliku täpsusega sõrmega järge.
Lihtne on kujutada tuuleenergeetika ettevõtjaid kui rasvunud puuke maksumaksja rahakoti küljes. Samas on tuuleenergia tehnoloogia jõudnud juba näiteks nii kaugele, et esimesed tuulepargid konkureerivad Saksamaal ilma toetuseta.
Probleem peitub selles, et riik takistab põhjendamatult AS Eesti Energia konkurentide tegevust ja seda suuresti Enefiti IPO tõttu. Jutt riigikaitsest on osav demagoogiavõte, sest kui tegemist oleks tõesti sellise probleemiga, ei tiirleks ometi Eesti Energia tuulikud Narva külje all. Ammugi ei lastaks rajada Sõnajalgadel Aidu tuulikuparki (mis pidi tegelikult minema Eesti Energiale).
Tegemist on vastukajaga
ÄP tänasele juhtkirjale (toim).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.