Google’i ja FB maksud löövad ka meie idusid

Euroopa Liidu eesistujana on Eesti jõuliselt tähelepanu keskmesse tõstnud digitaalse majanduse maksustamisreeglite kaasajastamise, et tagada õiglasem tulude jaotumine riikide vahel, kust sellist tulu teenitakse.

Selle teema jõuline menetlemine ei meeldi enamikule digikorporatsioonidele, kuid rahandusministeeriumi maksupoliitika inimesi tuleb tunnustada selle tundliku teema laualetoomise eest. Aastast 2012, kui OECD tõi esile vajaduse selle valdkonna maksureeglid kaasajastada, ei ole küsimus enam selles, kas reeglid muutuvad. Küsimus on vaid selles, millal ja kuidas.

Praeguste reeglite järgi on tuluallikariigil õigus saada kasumimaksust osa vaid juhul, kui riigis on tekkinud püsiv tegevuskoht: see eeldab tavaliselt füüsilist kohalolu. Kui kas või paarkümmend aastat tagasi tuli teisest riigist tulu teenimiseks seal tõesti füüsiliselt kohal olla, siis praegu ei ole see üldse vajalik. Piisab tolles riigis tuntud veebilehest ning toimivatest makselahendustest. Nii on riikide püüdlus ka sellised tulud maksustada ja õiglasemalt jagada igati arusaadav.

Kolm lahendust laual

Plaanitavad muudatused puudutavad otseselt ka Eesti ettevõtjaid (nt rahvusvaheliselt tegutsevaid start-up’e).Kui praegu on Eesti start-up’il võimalik tulu teenida üle maailma, makse makstes või mitte makstes ainult Eestis, siis muudatuste tulemusel tekiks neil maksukohustus ka tuluallikariikides ning seda sõltumata sellest, kas nad on seal füüsiliselt kohal. Arvestades, et Eesti on ettevõtjatele pigem asukohariik, mitte aga välismaistele ettevõtetele tuluallikariik, kaotab Eesti tõenäoliselt nende muudatuste tulemusel tulu.

See, millistel alustel võiks sellist tulu maksustada ja maksu jaotada, ongi olnud viimased viis aastat peamine aruteluteema. Kui OECD soovib luua üldkehtivaid reegleid, on viimasel aastal tajuda Euroopa Liidu survet seda küsimust iseseisvalt lahendada.

Euroopa Liidus kaalutavaid lahendusi on praegu kolm: käibe pealt arvutatud maksukohustus, tulumaksu kinnipidamine või virtuaalse püsiva tegevuskoha ja kasumi omistamise põhimõtete kasutamine. Eesti pooldab viimast varianti ning Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania on avaldanud toetust käibelt arvutatud maksule. OECD üritab ELi initsiatiivi tagasi tõmmata ja soovitab luua üldisemaid reegleid, sest käibelt arvutatud maksuga hakataks maksustama ka kahjumlikke ettevõtteid.

Kõikidel variantidel on omad plussid ja miinused, kuid ma kaldun nõustuma rahandusministeeriumi arusaamaga, et rahvusvahelise maksunduse reeglitega sobiks kõige paremini kokku (virtuaalse) püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi omistamise reeglite täpsustamine. Samas ei ole seda tõenäoliselt võimalik saavutada ilma tiheda koostööta OECDga, see eeldab omakorda kompromisse.

Teadaolevalt alustab OECD juba sel sügisel konsultatsioone võimalike lahenduste leidmiseks ning tuleb loota, et Eesti suudab eesistumise ajal hoida teemat tähelepanu keskmes, samas aga suurriike veidike tagasi, et ei loodaks midagi Euroopa-spetsiifilist, mis ei pruugi sobituda rahvusvahelise maksunduse konteksti.