Sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski lootis teisipäevast töötajate lähetamise direktiivi läbisurumist serveerida töövõiduna. Tegelikkus kujunes vastupidiseks: ettevõtjate pahameel tõusis taevani, kirjutab ajakirjanik Jürgen Klemm.
- Jürgen Klemm Foto: Andras Kralla
Vastu võetud direktiivi mõju eesti ettevõtjale on küll lühiajaliselt negatiivne, kuid pikaajaliselt on sellel ka positiivne mõju. Direktiivi vastuvõtt Eestis oli aga üdini negatiivne.
Erinevate ettevõtjatega vastu võetud direktiivi mõju arutades oli intervjueeritavate valdav emotsioon üllatus: “Kas Eesti tõesti hääletas poolt?” Juba ammu lepiti kokku, et Eesti ametlik seisukoht on töölähetusi piiravate sätete vastu.
Ettevõtjad tõdesid, et Euroopa-ülese muudatuse taga tõepoolest on teatav vajadus võrdsustada konkurentsi ja tõrjuda mõningate Ida-Euroopa riikide ebaausaid ettevõtjaid. Aga kuidas ikkagi oma valitsus enda ettevõtjatel elu raskemaks teeb, tekkis neil igati õigustatud küsimus.
Kindlasti valitsus pingutas teiste liikmesriikidega läbi rääkides, et leida sobiv pinnas kompromissiks. Et sisepoliitiliselt see küsimus jäi läbi arutamata, see garanteeris uudisele negatiivse fooni. Negatiivne foon aga kingib direktiivile ajakirjandusväljaannete vahendusel rohkem tähelepanu, kui ta muidu ehk saanud oleks.
Ossinovski tegemata kodutöö ja kommunikatsiooniline suutmatus võimendas selle tähelepanu mitmekordseks: oleks ta Eesti positsioone juba varem põhjendanud ja küllaldaselt selgitanud, poleks ka ettevõtjad nii ebameeldivalt üllatunud olnud.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele