Tallinna-Tartu maanteed on võimul olnud parteid nii valimiseelsetes debattides kui ka päevapoliitilistes aruteluteludes läbi aegade kilbile tõstnud, teeme selle lõpuks valmis, kirjutab ConnectBaltica nõukoja liige Andres Peets.
- Andres Peets Foto: Postimees/Scanpix
Mulle on arusaamatu, miks nüüd, EV100 aastapäeval ja kakskümmend seitse aastat taasiseseisvumisest, oleme endiselt punktis, kus meie teedevõrk on ikka selline, mille saime pärandiks esimesest iseseisvusperioodist ja nõukaaegsest armust. Miks ei võiks me rääkida ja reaalselt toimida selle nimel, et meie teedevõrk vastaks kaasaegsetele nõuetele ega paneks meid punastama mitmete teiste endisest idaplokist välja murdnud riikide ees, kes vaatamata oma kasinatele võimalustele on siiski suutnud välja ehitada moodsa teedeinfrastruktuuri.
Põhiküsimus on alati raha. Nõus, ilma kõliseva ja krabiseva (vabandan, et e-ajastul veel sellist arhailist kõnepruuki kasutan) maksevahendita ei investeeri ega ehita. Aga kas me oleme piisavalt hoolt kandnud, et nüüdisaegseid finantsvõimalusi oma elu parandamiseks ära kasutada?
Teed ei pea olema tasuta
Ikka ja jälle tahan ma tulla tagasi ühe näite juurde. Avalikud teed on samasugune ühiselt kasutatav ressurss, nagu elekter või vesi. Alles see oli kui me ammutasime kraanist tasuta vett.
Täna ei tuleks kellelgi mõttesegi imestada tasulise kraanivee üle. Tänu tasulisele veevärgile on meil üle Eesti kättesaadav puhas, kvaliteetne ja joogikõlbulik vesi. Üks kvaliteetsemaid Euroopas. Miks me siis ei usalda oma kaasmaalasi selles, et nad oleks nõus hea teedevõrgu eest ka pisut maksma? Teemaksu kogumise abil saaks ju katta erinevaid tee-ehituseks võetud laenukohustusi ja mitte enam tunda muret liiklusohtlikele maanteedele jäetud inimelude pärast.
Esimene samm on ju tehtud, raskeveokite teekasutustasu on juba kehtestatud. Ei tasu pead liiva alla peita ja oodata - kartes uusi valmisi ja rahva poolehoiu kaotust -, millal saaks küpseks aeg, et kaasmaalastele selgitada uue maksu laienemise vajadust kõigile sõiduvahenditele.
Meie pere kavatseb suusavaheaja veeta Tartus. Tahame külastada ERMi ja käia ära Ahhaa-keskuses. Otsustasime vältida maanteed ja sõita rongiga. Ei julge riskida sellel ajast ja arust maanteel.
Aga mida peaks tegema need inimesed, kes tulevikus Helsingist tunneli kaudu autodega Tallinnasse jõuavad? Kas siin lõpebki kaaseagne ja turvaline võimalus oma autoga edasi sõita?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.