Tänagem üheskoos valitsust

Alkoholi aktsiisimäärade järsk tõus viimastel aastatel, aga ka muudatused maksusüsteemis ja valijate valuline reaktsioon neile sammudele tõestab seda, mida käitumusliku rahanduse uurijaid on ammu teadnud – inimesed on valmis kas või kandma materiaalseid kaotusi või muul moel mugavustsoonist välja minema, karistamaks neid, kes on nende suhtes käitunud ebaõiglaselt.

Teiste seas USA majandusteadlane ja mullune Nobeli majandusauhinna laureaat Richard Thaler on oma teadustöödes esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et õiglustundel on tarbijakäitumises väga oluline roll.

Õiglustunne seab piirid

Just tarbijate tunnetuslik õiglustunne on see, mis seab ette viimase piiri ettevõtte soovile maksimeerida kasumit ning määrata oma tootele või teenusele täpselt selline hind, nagu süda parasjagu lustib. Kusjuures tarbijad tunnetavad hinnatõusu õiglasemana, kui see tuleneb sisendihindade tõusust või muudest adekvaatsetest välismõjudest, mitte aga nõudluse suurenemisest või pelgalt ettevõtte soovist rakendada oma turujõudu.

Ei pea olema ökonomist, mõistmaks, et see, mis kehtib üksikisikute ja ettevõtete tasandil, kehtib ka riigi tasandil. Maksumuudatuste ning aktsiistõusudega on riik rakendanud nimelt toorest jõudu ilma valijate jaoks veenva põhjenduseta.

Olen üsna kindel, et Eesti Vabariigi aastapäeval hinnanguliselt ligi 5000 Lätti põrutanud kaasmaalast ei saanud aktsioonist kokkuvõttes reaalset majanduslikku võitu (kahtlen ka, et majanduslikult võidavad viimseni kõik need, kes oma joogipoolise igapäevaselt lõunanaabritelt hangivad). Kahtlemata olnuks oluliselt soodsam ja mugavam Toompeal lippu heisata, telerist presidendi kõnet jälgida ning kraanivett peale rüübata.

Olgem ausad, kõik need, kes Lätti põrutasid ja edasi põrutavad ei ole oma mõtteviisilt majandusteooriast tuntud Homo economicus’ed (tegemist on müütilise tegelasega, kes tegutseb ratsionaalselt ja üksnes enda huvidest lähtuvalt), keda ajavad piiri taha pelgalt soodsad hinnad. Asi on selgelt tunnetatud ebaõigluses, mis peab saama karistatud – ja seda eriti riigis, mis seisab alkoholi tarbimiselt esirinnas. Aktsiiside alalaekumine ja toetuse järsk langus valitsejatele näitab, et oleme karistamisega kenasti hakkama saanud.

Valitsusel tuleks käega lüüa

Kuigi viimaste uudiste järgi kavatsetakse tulevaks aastaks plaanitud aktsiisitõus ära jätta, ning sellega tunnistatakse justkui tehtud viga, siis vaevalt see protestimeelsust vähendab ja tõenäoliselt seisab kurbmängu järgmine vaatus alles ees. Seda võib järeldada tervise- ja tööministri ning sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi Jevgeni Ossinovski viimasest kirjast erakonnakaaslastele. Sealt võib lugeda, et valituse alkoholipoliitika on tema hinnangul suisa ainuõige ning andvat juba esimesi positiivseid tulemusi.

Maailma ajaloost on tuua hulgaliselt koledaid näiteid, mil valitsused on mõne surnult sündinud idee nimel teinud üha suuremaid panuseid ning iga järgmine samm on muutnud varasemate tagasivõtmise raskemaks.

Ajaloost õppust võttes: edasist pettumust saaks vähendada tehtu tagasipööramisega, mitte uute majanduslike ja maineliste ohvrite toomise ning õigustuste ja süüdlaste otsimisega.