Äri võimalikkusest ilma pangakontota

Viimasel ajal on hüppeliselt sagenenud juhtumid, kus Eesti kommertspangad keelduvad konto avamisest välismaiste omanike või juhtorganite liikmetega äriühingutele. Samuti on paljud sellised ettevõtjad viimase poolaasta jooksul saanud lakoonilise teavituse pangakonto sulgemise kohta. Ja lõpebki kogu välismaise elemendiga ettevõtlus Eestis?

Kommertspankadel lasub järjest rusuvam (haldus)koormus rahapesu tõkestamisel. Seetõttu on mõistetav pankade ratsionaalne, äriline lähenemine, et otsida tasakaalupunkti n-ö väliselemendiga äriühingute teenindamise ja sellega kaasneva halduskoormuse vahel. Pank kui kasumi teenimisele suunatud ettevõtja ei ole kohustatud kedagi oma kliendiks võtma ning kaalub plusse ja miinuseid: kui miinuseid on rohkem, siis selle kohaselt reageeritakse. Nad ei ava välismaise elemendiga isikutele kontosid, ja kui need on juba olemas, siis sulgeb need. See mõjub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale pärssivalt.

 

Mida teha?

Lahendus saab seisneda nii klientide enda teadlikumas tegevuses kui ka kommertspankade ja riigi koostöös.

Panga (potentsiaalne) klient on uuest reaalsusest tingituna lihtsalt sunnitud arvestama kõrgendatud huvi ja täiendavate (osalt kindlasti ka subjektiivsete) kriteeriumitega kommertspankade poolt.

Klient saab endale teadvustada, et pankade kontroll nii konto avamisel kui ka selle avatuna hoidmisel on üha enam sisuline, mitte formaalne. Panka huvitab nii kasusaaja kui tema rahaliste vahendite päritolu, tulevane ärimudel, koostööpartnerid ja palju muudki. Info süsteemne kogumine ja pangale edastamine on suureks abiks nii ajalises plaanis kui ka lõpptulemuse mõttes.

Eesti kommertspankadele on konto avamise ja selle kasutamise seisukohalt oluline äriühingu seos Eestiga, mis ei saa olla pelgalt formaalne. Ettevõtjail on oluline oma äritegevuse mudel üles ehitada nii, et kommertspankadel oleks võimalik veenduda ühingu tegevuse läbipaistvuses ja tema rahaliste vahendite päritolus. Kindlasti toob see kaasa lisategevust ja ka -kulusid. Samas on Eesti ettevõtluskeskkond (seni veel) piisavalt mugav, et mitte kiirustada äriga tegelemiseks siit lahkuma.

Me tahame (loodetavasti) kõik, et Eesti kaudu ei pestaks raha. See on hea, et kommertspangad selle probleemi ennetamisega tegelevad. Samas ei tohi kalduda teise äärmusse – kaunis rändrahnuline visioon moodsa ettevõtluskeskkonnaga riigist mureneb ja rändrahnust jääb järele vaid näotu kiviklibu, kui piirangud äärmuseni kalduvad.

Oluline on rahapesu tõkestamise (õigustatud) tuhinas mitte endale jalga tulistada ning mitte keerata meie eurousinusega vinti üle. Tulemuseks oleks vaid siseriiklikule pangandusele orienteeritud finantssüsteem, mille pärast kanduks rahvusvaheline äritegevus Eestist mööda ning pikaajalises perspektiivis kaotaks nii riik kui ka traditsiooniline finantssektor.