08.06.18, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigireformist on saanud asendustegevus

Äraleierdatud ja moonutatud riigireform ei tähenda mitte pelgalt rahalist kokkuhoidu, vaid mõtlemise muutust, kirjutab vabaerakondlane Külliki Kübarsepp.

Külliki Kübarsepp Foto: Erik Peinar

Eesmärk peab olema, et valitsemine ja asjaajamine muutuks avatuks ning lihtsamaks, seadusloome selgemaks ja õhemaks ning valitsemiskulud väheneksid. Miks seda juba ammu ei tehta? Miks toimub ikka pigem priiskamine ja kodaniku jooksutamine eri asutuste vahel?

Meil valitseb endiselt eelmise sajandi arusaam valitsemisest: et kord on majas vaid juhul, kui normide ja regulatsioonide rohkus teeb inimesed kuulekaks. Vabandust, aeg on ammu teine. Vajame hoopis enam usaldust, paindlike lahenduste otsimist. Võiksime loobuda põhimõttest, et ka kõik lubatu peab kirjas olema.

Probleeme on eesmärkide seadmisega, seda nii poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil. Poliitikud on ministeeriumides nn tegevjuhid. Tulemuseks on tulekahjude kustutamine, mitte otsused, mis annaksid kindlustunde tuleviku suhtes.

Soome on sellest aru saanud ning alustanud tulevikuvisioonide kaardistamist, vastavalt sellele poliitiliste prioriteetide seadmist.

Iseenesest ei ole raske olulisemaid probleeme kaardistada. Meie suurim mure on vähene sündimus, käesoleva sajandi jooksul väheneb meie rahvaarv ligi poole miljoni inimese võrra.

Eesmärk võiks olla vaba ja motiveeritud inimene. See tähendab seda, et on loodud koostöövõimeline ettevõtluskeskkond, väärtustatakse lapsi ja nende haridusteed ning jäetakse kvaliteetaega lähedastele ja endale meelepäraste tegevuste jaoks.

Selleks on vaja lahti saada mõtlemisest, et eluolu paraneb vaid keerukate regulatsioonide ja erakondade valimisprogrammides kivisse raiutud loosungite abil. Koalitsioonilepingute arutelud ei peaks põhinema mitte Exceli arvutustel, vaid hoopis tulevikuaruteludes, jättes valimisprogrammid raudse ukse taha.

Äraleierdatud ja moonutatud riigireform ei tähenda mitte pelgalt rahalist kokkuhoidu, vaid mõtlemise muutumist, et olla nõudlikum oma valitsejate suhtes. Loomulikult käib siia juurde ka kulude kokkuhoiu vajadus.

Suuremalt jaolt jääb mulje, et meid püütakse reformimisega eemal hoida tegelike probleemide lahendamisest. Tulemuseks on lisaülesanded, mida ühiskond tegelikult ei vaja. Vajame suhtumiste muutust, mis kasvataks motiveeritud kodanikke.

Autor: Külliki Kübarsepp

Seotud lood

Sisuturundus

29.10.24, 11:59

Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid

Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Harju Elektri nullist üles ehitanud ja nüüd pensionipõlve pidav Endel Palla.

Suur lugu

Tallinna börsil algusest peale: selge plaaniga Endel Palla nopib börsilt aastas ligi pool miljonit

Tallinna börsi grand old man jagab strateegiat

Riigireformist on saanud asendustegevus

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised