• OMX Baltic0,85%278,12
  • OMX Riga0,26%872,79
  • OMX Tallinn0,37%1 761,24
  • OMX Vilnius0,98%1 086,1
  • S&P 5001,26%5 942,47
  • DOW 300,8%42 732,13
  • Nasdaq 1,77%19 621,68
  • FTSE 100−0,44%8 223,98
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,15
  • OMX Baltic0,85%278,12
  • OMX Riga0,26%872,79
  • OMX Tallinn0,37%1 761,24
  • OMX Vilnius0,98%1 086,1
  • S&P 5001,26%5 942,47
  • DOW 300,8%42 732,13
  • Nasdaq 1,77%19 621,68
  • FTSE 100−0,44%8 223,98
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,15
  • 20.07.18, 14:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgasurve alanemist oodates palgake rahulolutekitajaid

Palgasurvele on vaja pidurit, aga selle ootamine on tühi tegevus. Senikaua võiks hoopis teha inventuuri firma personalipoliitikas ja palgata rahulolutekitajaid, leiab Äripäeva ajakirjanik Birjo Must.
Palgasurve alanemist oodates palgake rahulolutekitajaid
  • Foto: Andres Haabu
Palgauuringute Agentuuri juht Kadri Seeder kinnitas eelmisel nädalal teada fakti – tööturu olukord sunnib tööandjaid töötajate üleostmise kartuses põhipalku tõstma. Alles mõne nädala eest teatas CVKeskus, et töötaja ülesotmise hind on 1644 eurot.
Sellele, et palk annab tööandja juures püsimiseks suure motivatsiooni, on raske vastu vaielda. Nagu ka sellele, et teatud palgatasemest hakkavad rolli mängima hoopis teised tegurid. Näiteks, milline on juht või ettevõtte sisekliima.
Kokkuhoiupoliitika üks osa on olnud tootlike inimeste hoidmine ja palkamine. Ehk nende, kelle tööle saab panna külge hinnasildi ja see turul maha müüa. Lihtne on koondada inimesi, kelle töö viljad on varjatud ja avalduvad ehk aastate jooksul. Nõnda on tööl üha vähem spetsialiste, kes aitavad hoida “tootjaid”. Olgu nad siis personalijuhid, kontorihaldjad või organisatsioonikultuuri arendajad.
See taktika võib aga bumerangina tagasi tulla, sest teatud olukorras maksab hea enesetunne rohkem kui mõnisada eurot. Olen kuulnud inimesi pöördumas personalijuhi poole probleemiga, mis kõlab paljudele uskumatuna. Näiteks, et meeskolleegi pidevad kohatud märkused teevad kontoris viibimise talumatuks. Kahtlen, et keegi koputaks sellise murega tippjuhi kabineti uksele. Aga probleemi ignoreerimise korral oleks firma kaotanud inimese, kelle abil teenitava kasumi eest võiks palgata mitu personalijuhti.
Lisaks palgale on oluline motivatsioonipaketi osa ka tööandja hea maine ja oskus hoolitseda oma inimeste eest. Jutt heast tööandjast levib, samamoodi nagu halvast. On asutusi, kuhu inimesed ei lähe tööle pelgalt sellepärast, et sealne õhkkond on kohutav. Ettevõte ise võib olla kui särav tahes ja ametikoht pakkuda suurepäraseid arenguvõimalusi. Hea töötaja tahab aga panna oma energia töösse ja sealt ei jää raasugi üle kõrvaliste probleemidega tegelemiseks.
Oleks olukord tööturul vastupidine, poleks muret. Kindlasti ei vaja sellist muutust iga firma. Kuid ajal, mil säravaimad tähed rabatakse hetkega ja tööandjad ägavad palgasurve all, on hea vaadata ettevõttesse sisse. Kas lisaks kvaliteetsele kohvile on inimestel ka kellegi poole pöörduda? Kas leidub keegi, kes suudab ettevõttesse rohkem rahulolu tuua? Kui jah, siis ehk toob see investeering tulevikus kordi tagasi.
Lisaks annab tugev kollektiiv kindlama jalgealuse majanduslangusele vastu minemiseks, mis ühel päeval paratamatult tuleb. Ka Seeder tõdeb, et kiire majandusolukorra halvenemine tabab valusamalt neid firmasid, mis praegu põhipalkade tõusu veavad. Ehk on sel juhul mõttekas suunata fookus palgaralli eesotsas püsimiselt mujale.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/05/tootaja-uleostmise-hind-on-1644-eurot https://www.aripaev.ee/uudised/2017/12/28/tootajad-pole-juhtidega-rahul https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/07/17/kadri-seeder-palgatousu-pidurit-ei-paista

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele