Must reede! Väike pühadeküpsis?

Meil on juba vaikselt jõulude ilminguid näha nii tänavapildis kui ka poodides, kuid jõuludega seotud kaubanduskampaania mitteametlik avalöök toimus tegelikult eelmisel reedel, mida hüütakse ka mustaks reedeks. See on üks üsna segase päritoluga „püha“.

See ilmestab hästi seda, mil määral USA mõjutab meie kultuuri. Tegemist on päevaga, mis järgneb tähtpäevale, millel Euroopa mandril puudub tähendus – tänupühale. USAs toimub sel ajal lõikuspüha tähistamine, mis meie kandis jääb hoopis septembri lõpus oleva mihklipäeva aega. Aga millalgi olevat väidetavalt Pennsylvania osariigi Philadelphia linnast alguse saanud komme tänupühale (novembri neljas neljapäev) järgnenud reedel korraldada poodides allahindlusi.

Miks see reede just must peaks olema – kes seda ikka teab. Ühe jutu järgi olevat väljendi algupära see, et kuni selle novembrikuu päevani müüsid Ameerika poed kaupu kahjumiga ehk raamatupidamiskanded tehti punase tindiga, pühadehooaja alates aga hakkas kasumi teenimise periood ja kandeid hakati kirjutama musta tindiga. Eks raamatupidamisse annab ju igasugu asju kirja panna, aga ma kergelt kahtleksin selles seletuses.

Kui must reede hakkas üle USA levima millalgi 1980ndatel, siis sellest sajandist pärineb tollele järgneva esmaspäeva kohta kasutatav väljend küberesmaspäev. Selle eesmärgiks oli julgustada inimesi veebist sisseoste tegema. Mõistagi on ka must reede praeguseks muutunud suures osas internetipõhiseks ettevõtmiseks.

Sarnaseid kaubandustähtpäevi leiab maailmast veelgi ja kõik need pole alati seotud allahindlustega, vaid sellega, et inimestele on selgeks tehtud, nagu nad peaksid neil päevil ilmtingimata kellelegi midagi kinkima. Teate ju küll, needsamad jõulud, nagu ka sõbrapäev. Meile võõram on Hiinas populaarne vallaliste päev, mis toimub 11. novembril, 11. kuu 11. päeval ehk eriti üksildasel kuupäeval, mil neli ühte reas.

Mõistagi on need suuresti kaupmeeste väljamõeldised. Jõulud ja sünnipäevad vähem – sellel ajal kinkide andmine tuleneb meie kultuuriruumis vähemalt mingis osas ristiusust. Sellest, kuidas kolm idamaa tarka vastsündinud Jeesusele kinke tulid tooma.

Muidugi, kaupmeestele selline komme sobib ja eks nad utsitavad seda tagant. Eestiski pakub mõni kett oma püsikliendikaardi omanikele sünnipäeva kandis allahindlust. Nii kaugele veel jõutud pole, et nad sünnipäevalapse sõpradele mõistaks pakkuda. Ent küllap seegi aeg kunagi tuleb, ei maksa kahelda turundajate ja nende palgatud programmeerijate leidlikkuses.

Siin võib tekkida küsimus, miks peaks üldse poodnikud midagi soodsamalt pakkuma. Üks vastus sai juba antud: et rohkem inimesi poodi tuua. Teine vastus võiks olla: et teistsugust klientuuri poodi tuua. Kolmas põhjendus on see ainus allahindlus, kus tegelikult teadlikul tarbijal tasub kindlasti poodi minna (mõistagi võib ka teistel allahindlustel midagi vajalikku soodsalt kätte saada). Aga sinna jõuame lõpuks.

Suurema hulga inimeste poodi toomine aitab kasvatada läbimüüki, nii et ka siis, kui ühe müüdud toote pealt vähem teenitakse, oleks summaarne kasum ikka suurem. Tavapärane praktika selleks on niigi müügil olevat kaupa odavamalt müüa.

Mõnes kallimas kaubamajas aga korraldatakse allahindlusi, milleks tuuakse kohale kaupa, mida seal tavaliselt ei müüda. See on neis poodides harilikult müüdavast odavam, sageli ka kehvema kvaliteediga ja seda saab osta vaid väljakuulutatud kampaania päevadel – sest muul ajal on ju tegemist teistsuguse kauplusega. Sellise allahindluse eesmärk on tuua poodi inimesi, kes seal muul ajal ei käi. Selliseid, kes ehk elavad teises linna otsas, või ka selliseid, kes on selle tavapärasest sihtklientuurist vaesemad.

No ja mõistagi leidub selliseid poode, kus on kogu aeg „allahindlus“. Ainult et kauba täishind on sisuliselt väljamõeldis, mida ükski mõistlik inimene selle kvaliteediga toote eest ei maksaks. Internetis on selliseid riidemüüjaid, ka Eestis leidub ehituskaubapoodide kette, mille „allahinnatud“ kraam on ikka kallim kui mõne konkurendi juures.

Tavatarbijal aga tasub kindlasti käia neil sooduspakkumiste kampaaniatel, mis toimuvad nii-öelda hooaja lõpus, siis, kui hinnatakse alla talvekaupu või suvekaupu. Siis müüvad poed oma ladusid tühjaks, et järgmise hooaja kaupadele ruumi teha. Nii saab soodsa hinnaga omandada asju, mida tõenäoliselt mitte lähikuudel, aga kunagi ikka vaja läheb. Mõistagi tasub end vaos hoida, et mitte ostmisega liiga hoogu minna.