Vastukajaks Äripäeva 22. jaanuari numbris ilmunud artiklile, milles hinnati erakondade lubaduste mõju, võin kinnitada, et EKRE majandusprogramm on koostatud pikaajalise vaatega ning see ei vii riigieelarvet miinusesse, kirjutab EKRE majandustoimkonna juht Endel Oja.
EKRE majandusprogrammi valmimisse panustas 15liikmeline toimkond, mis koosneb eranditult ettevõtjatest. Koos ekspertidega kulutati sellele 2018. aasta jooksul üle 1000 inimtöö tunni. Meie seisukoht on, et majandus on elav mehhanism, kus paljusid tegureid tuleb hinnata koosmõjus ja kus sageli maksu vähendamine (näiteks aktsiisid) võib kokkuvõttes kaasa tuua hoopiski laekumise suurenemise tarbimise kasvu kaudu.
Majandusprogramm koosneb neljast osast: ettevõtjapakett, kodanikupakett, riigireformipakett ja investeeringute programm. Seejuures vähendavad laekumisi riigieelarvesse nendest ainult kodanikupaketis olevad meetmed (üldised maksulangetused, näiteks käibemaks ja aktsiisid, ning soodustused, näiteks lastega peredele ja pensionäridele).
Kuna aga ülejäänud kolme paketi meetmed toovad riigieelarvesse lisaraha, siis juba teisel aastal on riigieelarve meie arvutuste järgi tänasega võrreldes olulises plussis.
Suurprojektide ja investeeringute pakett on olulise tähtsusega, kuna see sisaldab ühelt poolt riiklike lolluste kohe lõpetamist (Rail Baltic – sääst riigile 7 aasta jooksul vähemalt 700 miljonit eurot) ja teiselt poolt laialdast taristuehituse programmi teede, koolide ja haiglate ehituseks, Saaremaa silla rajamiseks ja muuks. Investeeringute programmis kavandatud 6,6 miljardit eurot finantseeritakse aga laenuga 40 aastaks, mistõttu iga-aastane laenumakse riigieelarvet ei koorma. Tagasimaksed jäävad suurusjärku 250–300 miljonit eurot aastas.
Seotud lood
Erakondade majandusprogrammidest leiab kokku üle saja valimislubaduse. Selleks, et nende sisus paremini orienteeruda, pani Äripäev kokku olulisemad teemad programmidest ja lasi majandusekspertidel hinnata, milline on lubaduste tõeline mõju majandusele.
Majanduseksperdid hurjutavad poliitikuid liigsete lubaduste ja väheste katteallikate eest. Mitu lubadust võivad ju idee tasandil head olla, ent saatan peitub detailides.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”