Majandusprogrammi kontroll: kelle lubadustel on suurim mõju?

Kuigi paljud erakonnad lubavad ka maksurahu või maksukoormuse samaks jätmist, tõotab koalitsiooniläbirääkimistel enim vaidlusi tulla just tulumaksu, sotsiaalmaksu ja ettevõtlussoodustuste teemadel.

Majandusprogramme hindasid ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare, presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ja ökonomist Tõnu Palm.

Keskerakond: aastatel 2019–2023 alkoholiaktsiisi ei tõsta. Vajaduse korral vähendab kütuseaktsiisi, et hoida kütuse hind naaberriikidega konkurentsivõimelisel tasemel.

Isamaa: alandab alkoholiaktsiisi ja laiendab ettevõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.

SDE: alandab elektriaktsiisi poole võrra.

EKRE: vähendab lisaks kütuse ja alkoholiaktsiisile ka gaasi- ja elektriaktsiisi, samuti alandab elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.

Reformierakond: langetab aktsiise.

Erakonnad ei kipu ütlema protsendimäära, kui palju nad aktsiise langetaksid. Enamasti märgitakse, et aktsiise langetataks nii palju, et piirikaubanduse mõju vähendada.

Raivo Vare sõnul on aktsiiside langetamine mõistlik, sest aktsiis on olemuslikult tegelikult mittesihipärane varjatud maks väidetava püha ürituse nimel. Samas ootaks ta täpsemaid numbreid, kui suurest aktsiisilangetamisest jutt käib.

Raul Eametsa silmis ei tundu aktsiiside alandamine enam väga sisukas, kuigi tegu on valijate häälte püüdmisel olulise punktiga. „Kui korra on juba mingid rumalad otsused tehtud, siis tuleb lihtsalt istuda ja oodata, millal naabrite maksud järele jõuavad,“ sõnas ta. Ostukäitumist tema sõnul mõneprotsendilise maksu muutmisega enam tagasi ei pööra. Samuti oleks siis vaja leida jälle uusi tuluallikaid, et lappida uusi tekkinud auke eelarves.

Keskerakond: põhimaanteed neljarajaliseks, võtab vajaduse korral ka laenu.

EKRE: lubab põhimaanteed neljarajaliseks teha kaheksa aastaga, peatab Rail Balticu ja ehitab Saaremaa silla.

Eesti 200: finantseerib tee-ehitust vajaduse korral riiklike võlakirjade abil. Toetab Tallinna–Helsingi tunneli projekti. Rail Balticu kõrval arendab välja ka kiire raudteeühenduse Eesti põhisuundadel ehk Tallinnast Tartusse ja Narva.

SDE: teeb valmis Tallinna–Mäo ja teised plaanitud lõigud neljarajaliseks, teised põhimaanteed kohati kolmerajalisteks. Toetab tunneli ehitamist ja regionaalseid lennujaamasid.

Reformierakond: põhimaanteed neljarajaliseks, toetab tunneli projekti ja ehitab valmis Rail Balticu.

Vabaerakond: tahab Rail Balticu läbi Tartu suunata.

Eksperdid kiidavad erakondade taristuinvesteeringu lubadusi, küsimusi tekitab vaid rahastus. Raivo Vare hinnangul võiks võtta eesmärgiks, et järgmise kahe parlamendikoosseisu ajal ehitatakse põhimaanteed neljarajaliseks. Maanteede laiendamine aitaks tema sõnul väga palju kaasa nii Eesti regionaalsele ja ettevõtluse arengule kui ka inimeste eluolu paremale korraldamisele. Ehituseks laenu võtmine on Vare sõnul hea mõte, kuna vastasel juhul võib ehitus jääda venima.

Tallinna–Helsingi tunneli rajamist võiks Vare hinnangul kiirendada. Rail Balticu ja muude raudteede valmis ehitamise lubaduse juures tahaks Vare näha selle hinnalipikut. „Kust tuleb raha? Sektor ise seda raha teenida ei suuda, järelikult riigilaenust?“ küsis ta.

Ka Raul Eametsale jääb selgusetuks, kust kavatseb Reformierakond taristu ehitamiseks raha võtta – erinevalt Keskerakonnast ja Eesti 200st Reformierakond raha laenamisest juttu ei tee.

Samas on Tõnu Palm laenurahaga taristu ehitamise vastu kriitilisem. Tema sõnul tuleks vältida euroala lõunariikide kogemusi, kes eelistasid headel kasvuaastatel kasutada laenuraha lühiajalise heaolu eesmärgil, stimuleerides sisenõudlust ja ehitades üles liialt kuluka taristu ja sotsiaalsüsteemi, mida tuleb ka edaspidi üleval pidada ja renoveerida. „Laenuraha suunamine siseturule (sh ehitusturule) viis kiire hinna- ja palgakasvuni, mis põhjustas konkurentsivõime järkjärgulise languse, mis tuli ilmsiks esimese kriisiga. Teame kõik, mis järgnes esimesele tõsisemale globaalsele kriisile lõunariikides,“ rääkis Palm. „Majandussurutisest ei ole veel päris taastutud ja võitnud on vaid vast populistid,“ lisas ta.

Seetõttu on Palmi sõnul valimislubaduste puhul oluline, et neid tehakse ka edaspidi eelarvetulude kasvu piires ja mitte laenurahaga, sest muidu jääb lisakoormus tulevaste põlvede kanda. „Eesti soovimatult kiire hinnakasv pärsib niigi juba järk-järgult majanduse konkurentsivõimet. Konkurentsivõimet ei kaota riigid aga aastaga, vaid aastatega, ning seda paljuski märkamatult,“ märkis ta. Tema sõnul on mitu euroala lõunariiki elanud paljuski nn säästurežiimil, teenindades kulukat võlataaka ja taristut. „Taristu amortiseerub ning elamine liiga suures majas ei ole lihtsalt optimaalne, kui tulud ei kasva endises tempos. Tulemuseks ei ole mitte kõrgem töötus, aga ka keskmisest nõrgem ja aastaid vinduv (reaal)palga kasv, deflatsiooniline investeeringuid pärssiv keskkond ja emigratsioon,“ selgitas Palm.

Keskerakond: ettevõtjate paremaks toetamiseks loob välismajandusministri ametikoha.

SDE: kehtestab investeeringu- ja palgatoetused neile, kes loovad maapiirkondades tasuvaid töökohti. Suurendab ka tehnorajatiste talumistasusid. Teeb Eesti Ettevõtete Ekspordikohvri, mis sisaldab tööriistu ekspordivõimekuse suurendamiseks. Eelistab ettevõtete toetamisel laene toetustele.

Reformierakond: tagab ettevõtluskonto reaalse toimimise ja lihtsustab asjaajamist, sealhulgas statistilise aruandluse esitamist.

EKRE: koostöös ettevõtjatega selgitab välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust. Need kas tühistatakse või tehakse ümber.

Rohelised: muudab tööpäevad kuue tunni pikkuseks.

Isamaa: on odava tööjõu sissetoomise vastu.

EKRE: seab range piirangu tööjõu sisseveole. Vabastab kvoodi alt vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis.

Eesti 200: tervitab Eestis kõiki, kes tahavad siin tööd teha ja makse maksta. Massilist immigratsiooni väldib.

Bürokraatiat lubavad vähendada pea kõik erakonnad, näiteks Isamaa lubab edasi minna nullbürokraatia arendamisega. Sotsid lubavad vähendada ettevõtlusbürokraatiat, välistades kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise, samuti võimaldaks nad väikeettevõtetele erisusi aruandluskohustuse täitmisel. Andmete ühekordse esitamise printsiipi pooldab ka Eesti 200.

Kõiksugused bürokraatia vähendamised on ekspertide hinnangul tervitatavad, kuid rõhutatakse, et seda oleks vaja teha süsteemselt ja läbimõeldult, mitte lahmides. Sotside lubadus, et nad eelistavad ettevõtete toetamisel laene toetustele, pälvib kindlalt Raivo Vare poolehoiu.

Tõnu Palmi sõnul on ekspordi toetamine ja arendamine ääretult oluline. Ees ootava aeglustuva kasvuväljavaate tõttu oleks tema hinnangul rahva pikaajalise heaolu arenguks tore, kui piiratud vahendeid investeeritaks valdkondadesse, mis ei suuna raha valdavalt tarbimisse ja importi, vaid maksimaalsel määral investeeringutesse, mis tõstaksid majanduse eksporditulu ja globaalset konkurentsivõimet. Ekspordi strateegiline arendamine toetaks ühtlasi töötajate roteerumist madalapalgalistelt uutele kõrgepalgalistele töökohtadele.

„Täna napib kõrgepalgalisi töökohti eksportivas sektoris. Vähe on innovatsiooni ning arendustegevust,“ märkis Palm. Ühtlasi süveneb tema sõnul kvalifitseeritud tööjõu puudus ka kiirema tulude kasvuga eksportivates harudes, mis viitab vajadusele esitada strateegilistes valdkondades riiklikke tellimusi haridussüsteemile. „Teisisõnu, me ei kasuta kaugeltki ära seda arengupotentsiaali, et keskmine palk võiks jätkusuutlikult küündida tulevikus 2000 euroni, mis muudaks Eesti juba atraktiivsemaks ELi kvalifitseeritud tööjõule,“ ütles ta.

Tööjõu sissetoomist tahavad piirata Isamaa ja EKRE. Eesti 200 sõnul on Eestisse teretulnud kõik, kes tahavad siin töötada ja siin ka makse maksta. Massilist immigratsiooni lubab Eesti 200 vältida. Raivo Vare märkis, et kvalifitseeritud tööjõu toomine Eestisse on meie olukorda arvestades möödapääsmatu. See aga ei tähenda, et sisse peab tooma odavtööjõudu.

Reformierakond: lubab 500 eurot tulumaksuvabadust kõigile.

SDE: tulumaksuvaba miinimum hakkab 1200 euro asemel vähenema alles 2000 euro pealt.

Isamaa: laiendab tulumaksuvabastust.

Keskerakond: mainib programmis lihtsalt maksuvaba tulu reformi.

Vabaerakond: langetab tulumaksu 12 protsendi peale.

Eesti 200: muudab üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse töötajate maksuks, et inimesed saaksid parema ülevaate, kui palju ja mille jaoks nende palgalt makse makstakse.

Raivo Vare sõnul peitub tulumaksuvaba miinimumi laiendamise mõtte saatan detailides. „Ilmselt on see edasise poliitilise võitluse koht,“ sõnas ta. Kui praegune süsteem jätkub, oleks Vare sõnul sotside ettepanek tõsta tulumaksuvaba miinimumi piirmäär 1200 eurolt 2000 euro peale lausa hädavajalik. Reformierakonna ettepanek muudaks aga süsteemi lihtsamaks ja selgemaks.

Vare hinnangul oleks juba ammu aeg muuta üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse töötajate maksuks, ent seda peaks tema sõnul tegema maksuliikide kaupa, mitte korraga.

Tulumaksu langetamine 12 protsendi peale on Vare sõnul ilus mõte, kuid ta kahtleb selle teostatavuses.

Isamaa: fookuses on tööjõumaksude langetamine. Sotsiaalmaksu jagab tööandja ja töötaja vahel nii, et palk ei vähene ja muu maksukoormus ei tõuse.

Keskerakond: kehtestab sotsiaalmaksu lae, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse tulekut ning muuta ettevõtete senine palgapoliitika läbipaistvamaks. Kaalub ka sotsiaalmaksu miinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidele.

EKRE: kaotab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

SDE: rakendab vanaduspensioniealistele töötajatele sotsiaalmaksusoodustust. Nende nägemuse järgi kompenseeriks riik osa sotsiaalmaksust, mis motiveeriks tööandjat töö pakkumist eakamatele.

Raivo Vare sõnul on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotus ja vanaduspensioniealistele töötajatele sotsiaalmaksusoodustus tervitatavad ideed.

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul võib tõepoolest sotsiaalmaksu jagada tööandja ja töövõtja vahel, kui selle juures inimeste netopalk ja maksulaekumine ei muutu. „Kuid see ei ole otseselt majandus-, vaid sotsiaalküsimus. Majanduses ei muutu ju sellisel juhul midagi, kuid inimese peas võib midagi muutuma hakata. Kuid kuhu poole, seda me ei tea, oleks vaja pädevaid uuringuid, sest arvamisest ei piisa,“ rääkis Vitsur.

Vitsuri sõnul vajab ilmselt sotsiaalmaks lage. Esiteks koormame tema sõnul ilma laeta maksustamisel just neid majandussektoreid, mille kiiremale arengule me panuse oleme teinud, näiteks IT ja muud loomemajanduse valdkonnad, enam kui traditsioonilise majanduse harusid. „Kuid koos laega on vaja ka põrandat. Ei ole õiglane, kui aastas palgana makstud saja tuhande pealt makstakse sotsiaalmaksu üheksa korda enam, kui sama raha makstakse välja valemiga: 10 000 palk ja ülejäänud dividendid. Kuid põrand peab jääma mõistlikule kõrgusele: igatahes mitte kõrgemale, kui saab olema palgasaajate lagi,“ märkis Vitsur.

Isamaa: laiendab investeerimiskonto kasutamise võimalusi, et inimestel oleks võimalik investeerida rohkematesse varaklassidesse. Paneb erastamisele riigiettevõtted, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea. Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viib suuremate riigi äriühingute vähemusosaluse börsile.

Reformierakond: lubab täielikult või osaliselt erastada Eesti Energia taastuvenergia üksuse, Eesti Teed, Levira ja EVR Cargo.

SDE: parandab ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda, sh tagades väikeaktsionäride parema kaitse. Elavdab Eesti kapitaliturgu ja soosib riigiettevõtete võlakirjade emiteerimist Tallinna börsil.

Keskerakond: kaalub riigivõlakirjade loomist, et pensionifondid saaksid investeerida Eesti majandusse.

Raivo Vare sõnul oleks ammu juba aeg riigiettevõtteid osaliselt või täielikult börsile viia. Sotside lubadus kaitsta väikeaktsionäre tekitab aga küsimusi. „See on õige, aga liiga üldiselt püstitatud. Siin on olulised sisulised küsimused, vältimaks ettevõtte juhtimise kvaliteedi kahjustamist. Loodetavasti pole seotud konkreetsele grupihuvile vastutulekuga,“ märkis Vare.

Isamaa: vabatahtliku säästmise poolt ja sunniviisilise kogumispensioni vastu.

Vabaerakond: liidab pensioni esimese ja teise samba, samuti vabastab pensionid tulumaksust.

Keskerakond: jätab keskmise pensioni maksuvabaks, samuti tõstab pensioni aastal 2020 erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra.

SDE: tõstab pensioni nelja aasta pärast 700 eurole.

Reformierakond: loob inimestele võimaluse suurendada sissemakseid pensioni II sambasse üle kohustusliku 4% määra ilma riigi osa suurendamiseta.

Kui keskmise pensioni tulumaksuvabaks jätmine mängib riigieelarves rahaliselt välja, siis on see Raivo Vare sõnul tervitatav mõte. „Miks ei peaks? Pensionärid on oma töise tegevuse ajal panuse ju juba andnud ja tarbijana jätkavad panustamist ühispotti ka edaspidi,“ märkis ta.

Kui säilib praegune II samba pensionisüsteem, siis ei näe Vare Reformierakonna ideel mõtet. Kasulikum oleks tema sõnul luua hoopiski ettevõttepensioni süsteem.

Vabareakonna pakutaval I ja II samba liitmise ideel on Vare sõnul põhjendusi, aga ka vastuargumente. „Siis nivelleeritakse erineva panuse osakaalu,“ ütles ta. Ka III samba reeglid peaks Vare sõnul ümber vaatama.

Raul Eametsa sõnul jääb selgusetuks, kust võtavad Keskerakond ja sotsid pensionitõusuks raha, eriti arvestades, et mõlemad erakonnad lubavad veel hulganisti kulutusi. Näiteks lubavad sotsid, et maksukoormus ei kasva, tööjõuga seotud makse isegi alandatakse, samuti lubatakse terve hulk igasuguseid maksusoodustusi. Erinevalt teistest erakondadest kehtestaks sotsid uue maksu – luksussõiduki maksu. „Päris raske on lugejat veenda, et see katab ära kõik maksude alandamisest ning soodustustest tekkivad eelarveaugud,“ märkis Eamets.

Palmi sõnul pole põhjust pensionisüsteemi lõhkuda, vaid seda tuleks edasi täiustada ja arendada, et pensionivarade tootlikkus akumuleeruks ka vanaduspensionile jäädes kuni viimase kopika väljavõtmiseni. „Pensionide ja sotsiaaltoetuste jõuline tõstmine ilma eksporditulude kasvuta ei ole pikaajaline lahendus ja kätkeb endas varem või hiljem riske, mis tuleb maksta kinni kodanikel,“ märkis Palm. „Tööd pensionieas tuleb enamikul jätkata ja seda tasub motiveerida – miks mitte sotsiaalmaksu soodustusega,“ lisas ta. Sotsiaalmaksu soodustust töötavale pensionärile lubavad näiteks sotsid.

Heido Vitsur sõnas, et tänastele noortele ja nende pensionile tuleb igal juhul enam tähelepanu pöörata. „Praegu on teine sammas täiesti teistsuguses majanduslikus keskkonnas kui oma sünnimomendil, mistõttu inimestel on vaja kõrvale rohkem panna, kui siis otstarbekohane tundus olevat,“ ütles ta. Võimalus suurendada sissemakseid ei ole Vitsuri sõnul üldse paha, kuid probleemi sellega ei lahenda. „Me peame kogu süsteemi tegema tarbijale efektiivsemaks. Kui me seda ei oska, ega siis sissemaksete suurendajaid ega kindlusetunnet juurde ei tule. Tulevad hoopis eriskummalised mõtted,“ märkis Vitsur.