• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,24%5 970,97
  • DOW 30−0,18%43 879,65
  • Nasdaq −0,28%19 177,42
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,24%5 970,97
  • DOW 30−0,18%43 879,65
  • Nasdaq −0,28%19 177,42
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 25.01.19, 13:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keit Pentus-Rosimannus: vabal meedial on suur roll desinfosõjas

Parlamendi väliskomisjoni värske raporti eesmärk on tuua tähelepanu välisriigist tulenevatele desinformatsiooni rünnakutele ja see juhib tähelepanu vajadusele panna täpselt paika rollid desinfo rünnakute tõrjumisel. Seda saab teha mitte vaba meediat tsenseerides, vaid selle rolli tähtsustades, kirjutab riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).
Keit Pentus-Rosimannus.
  • Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Andres Haabu
Raport võttis ette võõrriigist tulenevad organiseeritud rünnakud demokraatlike valimiste vastu. Rõhk on siin sõnadel “võõrriigist” ja “organiseeritud”. Sellised suured desinformatsiooni kampaaniad on olnud üheks relvaks, mida kasutati mitme riigi hiljutiste valimiste eel. Sellest on saanud probleem, mida tuleb tõsiselt võtta nii iga liikmesriigi kui ka Euroopa Liidu tasandil. Nii, nagu pole küberrünnakute vastu võimalik saada riigisektoril, erasektoril ega meedial igaühel omaette toimetades, nii ei saa ka teabepesu ja desinfo rünnakutega võideldes ükski neist sektoritest üksinda edukas olla.
Vabal meedial on kogu selles sõjavormis väga suur kaitseroll, seda rõhutasime ka raportis. Tsensuuri asemel, millest Allan Rajavee oma 25. jaanuaril Äripäevas ilmunud loos kirjutas, on raportis rõhutatud just meedia eneseregulatsiooni tähtsust. Mingist tsensuurist ei saa ega tohi Eesti Vabariigis juttu olla ega olegi.
Riigipoolse koordineeriva üksuse määramist (mitte uue asutuse loomist) on vaja, et selge oleks rollijaotus ja teada, kes koordineerib, kelle juurde ladestuvad oskused ja kogemused ning kes on partneriks rahvusvahelisel tasandil. Peab olema teada, kus on suutlik ja pädev staap olukorras, kus riik avastab ennast rünnaku all olevat. Üksus peab olema sõltumatu ning ideaalis peaksid ka meedia esindajad olema osa sellisest staabist.
Me peame olema valmis
Kas raporti üks soovitusi oli Eestis levivate Vene kanalite kinnipanek? Ei. Soovitus oli luua mehhanism kiireks reageerimiseks olukorras, kus avastame ennast ulatusliku võõrriigist tuleneva desinformatsiooni rünnaku alt. Siin ei ole juttu igapäevasest Vene roosast propagandast, mida Sputnik ja Russia Today levitavad.
Mõjutustegevus ei ole midagi uut. Uus on meedium, mis on muutnud sekkumise odavaks ja võimaldanud ka kurjadele kavatsustele hõlpsat, odavat, täpselt sihitud ja kiiret ligipääsu teise riigi elanikele. Kriitiline lugemisoskus on oluline abiline desinformatsiooni ära tundmisel, aga kui vastas on riiklikult organiseeritud teadlik rünnak, oleks ohtlik arvata, et ainult teadlikkuse kasvatamisest piisab. Vabal ajakirjandusel on selles oma, väga oluline roll.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 15:51
Rail Balticu hetkeseis: milliseid jaamu ehitatakse ja millal need valmivad
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele