• OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • 31.01.19, 11:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuamet, kus on intress?

Maksu- ja tolliamet on eestlastele võlgu 141 miljonit eurot enammakstud tulumaksu, mille pealt oleks viisakas tasuda intressi vähemalt mahus, mida riigiasutus ise oma võlgnikelt on harjunud sisse nõudma, leiab börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.
Indrek Mäe.
  • Indrek Mäe. Foto: Andres Haabu
Eilse teate kohaselt saavad eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed küsida tagasi kokku 141 miljonit eurot tulumaksu. Seejuures on maksuameti esialgsetel andmetel üle poole ehk 52 protsenti tulusaajatest kasutanud tulumaksuvabastust vähem kui ette nähtud. See tähendab, et rohkem kui pool miljonit eestlast on andnud Eesti riigile laenu.
Maksuvaba tulu süsteem on loodud niivõrd keerulisena, et maksumaksja lihtsalt ei suuda ega tegelikult peagi oma tulusid ning sellest tulenevat võimalikku kohustust tulumaksu juurde maksta täpselt prognoosida. Paraku ei suuda seda ka maksuamet, vähemalt viisil, et arvestus oleks kuude lõikes täpne ning keegi ei maksaks kellelegi enam.
See loob olukorra, kus kartlikum maksumaksja annab riigile laenu ning maksab selle eest veel peale. Pealemaksmine toimub alternatiivkuluna, olgu selleks siis saamata jäänud kasv investeeringutelt või „vangis“ olevate vahendite tõttu tekkinud likviidsusprobleemide lahendamiseks tehtud kulud.
Viiendik peale
Riigile laenu andmine pole iseenesest halb, kuid see peaks saama õiglaselt tasustatud. Nii toimib see enamikus laenuvõtja ja –andja vahelistes suhetes. Rahal on hind ja seda tasutakse makstava intressi kaudu. Tegelikkuses teab seda hästi ka maksuamet, kes hoiatab tulude deklareerijaid, et andmete ebakorrektse esitamise korral võivad nad saamata jäänud raha deklaratsiooni esitajalt hiljem sisse nõuda ning lisada sellele ka intressid.
Kui isik jääb võlgu riigile võlgu, nõutakse temalt intressi, mis võib eilset Äripäeva raadio hommikuprogrammi külastanud maksunõustaja Einar Rosina sõnul küündida 22 protsendini aastas. Tundub õiglane, kui riik tasuks tema kätte usaldatud enammakstud tulu eest intressi vähemalt sama määra ulatuses, mida ta eeldab oma võlgnikelt. Sõltumata sellest, millistel põhjustel jääb üks või teine osapool võlgu, laen on laen ja selle väljaandja peaks saama selle eest ka tasu.
Selline võrdsus maksuameti ja –maksja vahel tekitaks riigile sel aastal 22protsendilse intressi juures 31,02 miljonit eurot kulu, kuid oleks teisalt kindlasti motivaatoriks maksusüsteemi läbipaistvamaks muutmisel.
Praeguses süsteemis jääb maksumaksjale soovitada vaid üht. Ärge andke riigile tasuta laenu ja kasutage ära nii palju tulumaksuvabastust kui võimalik. Veel parem, kui seda õnnestub kasutada ettenähtust rohkem ja seeläbi kas või mõneks kuuks riigilt saadud laen end teenima panna. Kuigi pärast deklareerimisperioodi lõppu kuulub vähemmakstud tulu koos intressidega tagasimaksmisele, ei lisandu intresse kuni deklaratsioonist tulenevate kohustuste täitmise tähtajani.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele