Seekordne Eesti Panga presidendi valimine ei ole nõukogu liikmetele lihtne, sest kõik kandidaadid on tugevad. Õnneks ei ole aga ka halb valik võimalik, kirjutab ajakirjanik Erik Aru.
- Erik Aru. Foto: Eesti Meedia/Scanpix
Kui mõne varasema Eesti Panga presidendi valimise eel on meediast läbi käinud nimesid, kelle puhul minul on kerkinud kulm ja keskpanga töötajatel tõenäoliselt kõik ihukarvad, siis seekord aeti asju nööri mööda ning enne ametlike kandidaatide väljakäimist keegi nimedega ei spekuleerinud. Sel nädalal selgus kolm kandidaati: Robert Kitt, Madis Müller ja Märten Ross. Vaevalt keegi keskpangas oma ööune kaotab, kui ükskõik kes neist kolmest valitakse.
Kaks kandidaati, Madis Müller ja Märten Ross, on sarnase profiiliga ning tunnevad ilmselt Eesti Panga viimast kui nurgatagust. Võiks isegi öelda, et nende jaoks on keskpanga presidendi kohale kandideerimine täiesti loomulik samm. Üks on praegune, teine endine Eesti Panga asepresident ja mõlemad on sisuliselt elupõlised finantsvaldkonna ametnikud. Mõlemad on magistrikraadi kaitsnud välismaal ja omavad laiaulatuslikku kogemust Euroopa keskpanganduse ning muude finantsstabiilsuse asutuste alalt. Eks nõukogu liikmetel on nende vaheline valik pigem peenhäälestamise küsimus.
Üllatusnimi on ilmselgelt Robert Kitt, keda tõenäoliselt just kuigi paljud poleks osanud kandidaatide ringis oodata. Tema šansid võivad olla päris tugevad juhul, kui Eesti Panga nõukogu peaks uskuma, et asutus vajab mingil moel jõulisemat kursimuutust. Nende jaoks, kellele tundub oluline erasektori kogemus, on ka see kindlasti boonuseks – temal on see sisuliselt ainsana ette näidata. (Kuigi ka Müller töötas möödunud sajandi lõpul mõnda aega PriceWaterhouse Coopersis.) Igal juhul tooks Kitt asutusse värsket verd ja juba sellepärast väärib tõsist kaalumist.
President on rahvusvaheline mees
Kiti kahjuks räägib võrdlemisi napp rahvusvaheline kogemus. Tal on küll ainsana ette näidata doktorikraad, aga kõik kolm kõrghariduskraadi on ta kaitsnud ühes ja samas Tallinna Tehnikaülikoolis. Ka tööalaselt on ta püsinud Eestis. Swedbank on küll rahvusvaheline kontsern, ent kui Tallinnast vaadates võib see tunduda hiiglaslik ja Rootsi oma pealegi, siis Euroopa mõistes on tegemist pisikese pangaga.
Eesti Panga presidendi üks olulisemaid rolle on nimelt kuulumine terve euroala rahapoliitika üle otsustavasse Euroopa Keskpanga nõukogusse. Kui nii Mülleri kui ka Rossi jaoks on see ilmselt läbi ja lõhki tuttav valdkond, siis hüpe Rootsi suuruselt neljanda panga Eesti haru juhi kohalt Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeks on päris pikk. See pole ehk päris nii pikk, kui on läbi teinud mõni selle kogu praegune liige, kuid eeldab siiski põhjalikku mõtteviisi muutust.
Pole lihtne see valik, mis Eesti Panga nõukogu ees seisab.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”