Majanduse jahenemise tingimustes tuleb ettevõtteil väärtust mitteloovaid kulusid vähendada – teisti pole ka telekommunikatsioonisektoris, kirjutab Elisa tegevjuht Sami Seppänen.
- Elisa tegevjuht Sami Seppänen. Foto: Andras Kralla
Pragmaatiliselt majandustsükli kordumisest lähtudes on ligikaudu iga kümne aasta järel toimunud ülemaailmses majanduses suurem või väiksem langus. Praegu saame pigem öelda, et krahhi ei ennustaks, kuid majanduse jahenemise märgid on õhus selgelt juba olemas.
Sellele viitavad Euroopa Komisjoni prognoosid on paika pidanud ning esimesed märgid Eestiski olemas. Euroopa Komisjoni andmetel kasvas majandus Eestis mullu 3,5 protsendi võrra, käesolevaks aastaks prognoositakse SKP reaalkasvuks 2,7 protsenti ning 2020. aastaks väheneb see 2,4 protsendini.
Olukord, kus energia, tarbijahinnaindeks ning tööjõukulud kestlikult kasvavad, tähendab igale eraettevõttele situatsiooni, kus oma tegevuse suunad ja strateegia tuleb põhjalikult üle vaadata. Tarbijahinnaindeks on viimase kahe aastaga kasvanud keskmiselt 3 protsenti ning keskmine brutopalk viimase viie aastaga koguni 7 protsenti. Survet tööjõukuludele suurendab Eestis ka tööealise elanikkonna märgatav vähenemine. Teisalt veel vajalike oskuste puudus tööturul, mis omakorda võib takistuseks olla ettevõtete investeeringutes. Telekommunikatsiooni- ja IT-teenuste sektorit puudutab enim IT-ala töötajate puudus.
Vastuvoolu ujudes
Üldiste hindade, palkade ja teenuste kallinemise juures on Eestis eristunud telekommunikatsioonisektor. Kui statistikaameti analüüs makromajanduse põhinäitajatest aastatel 2011–2019 näitab pidevat toodete ja teenuste kallinemist, ujub telekommunikatsioonivaldkond tugevalt vastuvoolu. Selles sektoris on ühikuhinnad endiselt langenud.
Põhjuseid on siin erinevaid, alustades ülitihedast konkurentsiolukorrast telekommunikatsioonisektoris, Euroopa Liidu jõulisest sekkumisest regulatsioonide kaudu sektori hinnakujundusse või vajadusest investeerida konkurentsivõime säilitamiseks massiliselt uutesse mobiilsidevõrgu generatsioonidesse ja innovatsiooni.
Endiselt odavnenud hindade kõrval on huvitav võrrelda ka Eesti mobiilsideteenuste kvaliteedi ja hinna suhet teiste Euroopa Liidu riikidega. Ükskõik, kes ei liiguks Eestist Hispaaniasse, Kreekasse või Itaaliasse, peab paratamatult tõdema, et teenuste kättesaadavus langeb tuntavalt. Eestis oleme harjunud, et iga puu ja põõsa taga on meil olemas kiire 4G-internet ning kõnelevist on juba ammuilma kujunenud elementaarne hügieenifaktor. Hinnad aga meie naaberriikides nii mobiili kui ka interneti püsiühendustes on märgatavalt kõrgemad, mõnes kohas isegi kordades kõrgemad.
Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega eristuvad Euroopa Liidus ja maailmas nii Eesti kui ka Soome. Belgias ja Kanadas on näiteks uuringufirma Tefficient analüüsi põhjal käive gigabaidi kohta 70 korda kõrgem kui Indias ja 23 korda kõrgem kui Soomes. Euroopas on operaatoritevaheline gigabaidi hulgihind ligi neli korda kõrgem kui keskmine lõpptarbijahind Eestis. Tefficient nimetab Balti riike, Taiwani ja Indiat mobiilse interneti kasutajate paradiisiks.
Hinnatõus telekommunikatsioonisektoris on põhjendatud, sest selle sektori tooted on võtmerollis nii äritegevuse arendamisel kui ka erakliendi igapäevaelu tõhusamaks, mitmekesisemaks ja turvalisemaks muutmisel. Võimaldades tõsta Eesti riigi, majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimet ning luua innovatsiooni lahendusi. Suuremat hüpet ettevõtete efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmisel on oodata 5G kommertskasutusse tulekust ning tehisintellekti lahenduste levikust.
Tootlikkus kui kolesterool
Elisa on tehisintellekti lahenduste eestvedaja Eestis ning seisab selle eest, et jagada oma kogemust ja tõmmata ka teised ettevõtted reaalselt tehisintellekti lahendusi kasutama. Elisa on kasutusele võtnud tehisintellekti lahendused neljas valdkonnas ning uued lahendused tulevad peale.
Alustades vestlusrobotist või kliendi õnneindeksi määramisest võrgus ja lõpetades Elisa esindustes näotuvastusega, mis identifitseerib kiirelt ja lihtsalt kaamera ees seisva isiku. Viimane võimaldab tulevikus oluliselt lihtsamalt Mobiil-ID väljastamist.
Kuna tehisintellekt teeb andmetega imesid, tajume siin inimvõimete piiratust. Tehisintellekt ennustab poole tunni täpsusega, millal tugijaam vajab taaskäivitamist, inimestele oleks olemasolevate andmete põhjal sama trendi ennustamine liiga töömahukas. 5G ülikiire võrk ning iseõppivad masinad, mis saavad üle võrgu ligi suurtele andmekogudele, muudavad tulevikus meie elu efektiivsemaks ja turvalisemaks.
Teenuste ja toodete hinna kallinemisi on erinevaid, mõnda neist võib võrrelda halva ja teisi hea kolesterooliga. Ehk tooted ja teenused, mis aitavad suurendada tootlikkust, nagu näiteks telekommunikatsiooni tooted, võiks lugeda heaks kolesterooliks. Väärtust mitteloovad, lihtsad transaktsioonikulud, nagu näiteks pangakulud, peaksid pidevalt alanema nagu halb kolesteroolitase.
Seega, majanduse jahenemisel on vägagi oluline teha vahet kulusid kontrollides, millised kulud on ettevõtteid arendavad ja kasulikud ning millised lisaväärtust pakkuda ei suuda. Telekommunikatsiooni areng aitab ärielu tõhustada ja konkurentsivõimet suurendada ning erakliendi igapäevaelu mitmekesistada.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.