Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lauri Leppik: kes tahaks jätta oma varbaid pensionireformi tallata?
Pensionireformi kavandav valitsus peab selgelt sedastama, et neid huvitab teise samba tõhusus rohkem kui kogumisest loobujate raha, kirjutab üks praeguse pensionisüsteemi loojaid, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik.
Kolme koalitsioonierakonna otsus siduda teise samba vabatahtlikuks muutmine esimese samba pensionide erakorralise tõusuga kätkeb endas mitut dilemmat. Mida kumbki samm eraldivõetuna täpsemalt tähendaks, selle kohta teab avalikkus seni üsna vähe ja nii keskendubki arutelu erinevate pensionisammude sidumisele kui sellisele.
Mis see muu oli kui isamaalaste ja ekrekate teise samba reformimise kava pilkamine, kui Rain Lõhmus tegi ettepaneku, et riik võiks vanaduspensioni maksmise asemele rahvale võlakirju jagada, kirjutab Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.
Laupäeval avaldatud koalitsioonilepe näitab, et teise samba vabatahtlikuks muutmisega tapetakse kolm kärbest ühe hoobiga – täidetakse nii Isamaa kui Keskerakonna valimislubadused ning süstitakse riigikukrusse parimal juhul miljard eurot.
Valitsus Keskerakonna juhtimisel sirutaks käe kodanike taskusse, et täiendavate maksudega lisaraha hankida. Äripäev ütleb juhtkirjas sellele kindla "ei".
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.