Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margit Rüütelmann: nii jäätmekäitluses jätkata ei saa
Arvutusmetoodikaga mängides saame jäätmemajanduses end järgmise viie aasta jooksul euroliidus küll paremas valguses näidata, kuid see pole edasiviiv lahendus, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Arutelu, kuidas Eesti saavutab Euroopa Liidus kokkulepitud jäätmete taaskasutamise sihtarvu täitmise aastaks 2020, on kestnud aastaid. Lühike vastus sellele küsimusele on, et me ei saavuta seda sihtarvu, aga peaks ka selgitama, millest me räägime ja miks.
Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Pärnu linna ettevõtte Paikre kohale on kerkinud kahtlus, et ettevõtted on jätnud maksmata miljonites eurodes saastetasu, mis omakorda annab neile jäätmeturul konkurentsieelise.
Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”