Kas võõrtööjõud ilmtingimata suurendab ühiskonna rikkust või peaks esimese abinõuna panustama tootlikkuse ja tööviljakuse tõusule, arutleb majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Paljugi sellest, mis tulevikus juhtub, sõltub sellest, kuidas me maailma ette kujutame. Kui me mõistame majandust kombinatsioonina toorainest/energiast, kapitalist ja tööjõust, siis oleme probleemi ees, kuna kõik on piiratud ressursid. Edu võib saavutada vaid siis, kui kellegi tegevust piirata või ressurssi üle lüüa.
Tabel: ettevõtjad rivistasid aasta suurimad murekohad
Tööjõupuudus ja koduaeda jõudvad kaubandussõjad on padu-pessimistide osakaalu Eesti suurettevõtjate seas kasvatanud, kuid otseseid kriisimärke ettevõtjate rahakotis näha pole.
Tööjõupuudus sunnib paljusid ettevõtteid üha rohkem uute värbamisviiside peale mõtlema. Ja mitte ainult seda – organisatsioonil tuleb mõelda ka sellele, kuidas head töötajat hoida. Tegime ekspertidega juttu sellest, kuidas on värbamismaailm muutunud, kuidas mõjutab tehnoloogia areng värbamist ja milline roll on heal juhtimisel.
Pankade majandusprognoosidest lähtuvaid põhjendatud ohusignaale tasub arvesse võtta nii ettevõtetel, kodanikel kui ka valitsusel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.