Kas võõrtööjõud ilmtingimata suurendab ühiskonna rikkust või peaks esimese abinõuna panustama tootlikkuse ja tööviljakuse tõusule, arutleb majandusanalüütik Peeter Tammistu.

- Peeter Tammistu Foto: Arno Mikkor
Paljugi sellest, mis tulevikus juhtub, sõltub sellest, kuidas me maailma ette kujutame. Kui me mõistame majandust kombinatsioonina toorainest/energiast, kapitalist ja tööjõust, siis oleme probleemi ees, kuna kõik on piiratud ressursid. Edu võib saavutada vaid siis, kui kellegi tegevust piirata või ressurssi üle lüüa.
Seotud lood
Tabel: ettevõtjad rivistasid aasta suurimad murekohad
Tööjõupuudus ja koduaeda jõudvad kaubandussõjad on padu-pessimistide osakaalu Eesti suurettevõtjate seas kasvatanud, kuid otseseid kriisimärke ettevõtjate rahakotis näha pole.
Tööjõupuudus sunnib paljusid ettevõtteid üha rohkem uute värbamisviiside peale mõtlema. Ja mitte ainult seda – organisatsioonil tuleb mõelda ka sellele, kuidas head töötajat hoida. Tegime ekspertidega juttu sellest, kuidas on värbamismaailm muutunud, kuidas mõjutab tehnoloogia areng värbamist ja milline roll on heal juhtimisel.
Kuulete kogemuslugu: "Kuidas kasvada hooldusäris?", räägib Kinnisvarateenindus OÜ juhatuse esimees Ivar Bank.
Pankade majandusprognoosidest lähtuvaid põhjendatud ohusignaale tasub arvesse võtta nii ettevõtetel, kodanikel kui ka valitsusel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtete IT-turve on tõusnud küberrünnakute tõttu ülioluliseks. Uus direktiiv Euroopast, mis kannab nime NIS2, püüab korrastada reegleid ja seab ettevõtetele kohustusi IT-turvalisuse tagamiseks.