Kas võõrtööjõud ilmtingimata suurendab ühiskonna rikkust või peaks esimese abinõuna panustama tootlikkuse ja tööviljakuse tõusule, arutleb majandusanalüütik Peeter Tammistu.
- Peeter Tammistu Foto: Arno Mikkor
Paljugi sellest, mis tulevikus juhtub, sõltub sellest, kuidas me maailma ette kujutame. Kui me mõistame majandust kombinatsioonina toorainest/energiast, kapitalist ja tööjõust, siis oleme probleemi ees, kuna kõik on piiratud ressursid. Edu võib saavutada vaid siis, kui kellegi tegevust piirata või ressurssi üle lüüa.
Seotud lood
Tabel: ettevõtjad rivistasid aasta suurimad murekohad
Tööjõupuudus ja koduaeda jõudvad kaubandussõjad on padu-pessimistide osakaalu Eesti suurettevõtjate seas kasvatanud, kuid otseseid kriisimärke ettevõtjate rahakotis näha pole.
Tööjõupuudus sunnib paljusid ettevõtteid üha rohkem uute värbamisviiside peale mõtlema. Ja mitte ainult seda – organisatsioonil tuleb mõelda ka sellele, kuidas head töötajat hoida. Tegime ekspertidega juttu sellest, kuidas on värbamismaailm muutunud, kuidas mõjutab tehnoloogia areng värbamist ja milline roll on heal juhtimisel.
Kuulete kogemuslugu: "Kuidas kasvada hooldusäris?", räägib Kinnisvarateenindus OÜ juhatuse esimees Ivar Bank.
Pankade majandusprognoosidest lähtuvaid põhjendatud ohusignaale tasub arvesse võtta nii ettevõtetel, kodanikel kui ka valitsusel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.