Eesti kapitalism on endiselt noor, see kujundab ka kriitilisi hoiakuid, mis siiani valitsevad ettevõtjate ja äri suhtes eesti kirjandusloos, leiab kirjandusteadlane Rein Veidemann Äripäeva essees.
- Rein Veidemann. Foto: Erakogu
Selle kogemuse pinnalt, mis mul eesti kirjandust n-ö läbi ettevõtluse ja ärinduse prisma lugedes on kujunenud, pean tunnistama, et enamuses on kirjanikud olnud üsnagi kriitilised majanduses või äris tegutsejate puhul, nähes neis trikitajaid, nagu üldnimena käibiv "Vestmann Vestmanni uulitsast" (Eduard Vilde "Pisuhänd") või esimese maailmasõja ajal ning vabariigi algusaastatel spekuleerimisega rikastunud ning seejärel pankrotiga lõpetanud tõusikkodanlasi, kelle koorekihti on Anton H. Tammsaare oma "Tõe ja õiguse" IV osas groteskini ulatuvalt kujutanud.
Seotud lood
Globaalne kultuur, sealhulgas kaasaegne kunst, kuuluvad nende väheste impordiartiklite hulka, mida Hiina turg tarbib isegi riikliku protektsionismi tingimustes, kirjutab kunstnik Jaan Elken Äripäeva essees.
Kas pikem vaade on lühemaks muutunud, sest aeg ise on kiiremaks läinud, mõtiskleb majanduskolumnist Erik Aru Äripäeva essees.
Ühendavad foobiad, armastus kõva käe poliitika vastu, loosunglikkus – Saksamaal tormilist edu saavutanud erakond Alternative für Deutschland sarnaneb paljuski EKREga, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel Äripäeva essees.
Kaitseminister Jüri Luik kirjutab NATO 70. aastapäeva ja Londoni tippkohtumise taustal Äripäeva essees, et allianss on pidevas muutumises, kuid põhiväärtuste püsimises, nagu kollektiivkaitse, ei kahtle keegi.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.