Selleks, et kirjeldada, kuidas suhtuvad praegusesse majanduslangusesse meie ettevõtted, võiks tsiteerida ’Omar Khayyāmi: “Meelekindlusetud hukkuvad enneaegu”, kirjutab laevaehitusfirma LTH-Baas tegevjuht Anton Maljugin.
Erakorralise määratlematuse tingimustes on väga keeruline langetada mingeid otsuseid. On raske öelda, mis meid ees ootab. Meie peamised kliendid - kruiisiettevõtted - kannavad tohutut kahju, neil ei ole juba kaks kuud olnud mingit sissetulekut ega ole teada, millal nad saavad taas oma tavapärase tegevuse juurde asuda. Võimalik, et ristlusäri on kannatanud praeguses kriisis kõige enam.
Majanduskriisides kogenud vanema põlvkonna ettevõtjad näevad musta stsenaariumit ja kutsuvad kiiresti palku kärpima ja koondama, kuid nooremad ettevõtjad on sellest suhtumisest häiritud.
Statistikaameti andmetel põhinev Infopanga analüüs näitab, et sarnaselt tänasega olid ka eelmises, 2008. aasta sügisel alanud majanduskriisis enam kannatanud sektorid ehitus, kaubandus, meelelahutus ja vaba aeg ning töötlev tööstus.
Kuigi töötukassa palgahüvitis on olnud ehk liigagi helde, tunnistas Haapsalu Uksetehase tegevjuht ja töötukassa nõukogu liige Ago Soomre, et see on aidanud tal ja tema töötajatel siiski rahulikumalt magada.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.