Tühistamiskultuuri tagajärgedega tegelemine ei jõua nendeni, kes seda vajavad, kui hakkame tühistamiskultuuri ohvriteks pidama neid, kes ise oma tegudega on ühiskondliku hukkamõistu põhjustanud, kirjutab jurist ja poliitik Lavly Perling Äripäeva essees.
- Lavly Perling. Foto: Liis Treimann
„Kas positiivne on hea?“ küsis ühel õhtusel jalutuskäigul mu üheksa-aastane poeg. Olin just sõna „positiivne“ kasutanud millegi toreda ja meeldiva kohta. „Jah, muidugi!“ vastasin kiirelt. Edasi jalutades aga tabasin end mõttelt, et neljandik tema elust on see sõna olnud ju sootuks teise tähendusega. Hea, et rääkisime – üheksasena tegi ta endale selle sõna tähenduse selgeks ning kasutab edaspidi seda ehk sobivas kontekstis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.