Eelmisel nädalal valitsuse välja käidud 2023. aasta riigieelarve on koostatud, tuginedes suuresti rahandusministeeriumi majandusprognoosidele. Kõrvutades neid aga tegeliku olukorraga ning ka näiteks Eesti Panga samasisuliste prognoosidega, leiame sealt palju vasturääkivusi, mis seavad paratamatult eelarve koostamise põhimõtted suure kahtluse alla.
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra ning kasvab lähima nelja aasta peale kokku 2,9 miljardi euro võrra.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.