Valitsus võtab eelarve miinuse katmiseks pikka laenu
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Võlakirjadest laekunud raha kasutatakse üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks käesoleva aasta lõpus ja järgmisel aastal ning likviidsusreservi täiendamiseks. Foto: Andras Kralla
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju mahus 1,5 miljardit eurot koroonakriisiga toimetulekuks aastal 2020 pärast 18-aastast vaheaega.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra ning kasvab lähima nelja aasta peale kokku 2,9 miljardi euro võrra.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.