Eesti ringmajanduse seis on Euroopa Liidus võrreldes teiste riikidega pigem kehvas seisus, ometi võiks sellest saada meie eduloo roheline kiirendi, kirjutab poliitik Züleyxa Izmailova.
- Züleyxa Izmailova. Foto: Erakogu / Kalev Lilleorg
Äsja jõudis maailma rahvaarv kaheksa miljardi inimeseni. Kas seda on planeedile liiga palju või tuleme toime, näitavad järgmised paarkümmend aastat. Tõsiasi, et keskkonna saastamine ja loodusressursside ületarbimine on planeedi ökosüsteemi tasakaalust välja viinud, ei ole enam ammu uudis. Kliimamuutus ja ülemaailmne elurikkuse kriis, mis tähendab elupaikade hävimist ja neid vajavate liikide kadumist igavikku, on reaalsus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ÜRO kliimakohtumine COP27 läbimurret ei toonud
Ehkki temperatuuri tõusmise piiramise mõõdik on arusaadav, pole riikidel kokkulepet, kuidas seda saavutada ja ÜRO kliimakohtumine COP27 Egiptuses Sharm el Sheikis läbimurret ei toonud, kirjutab geoloog Erik Puura.
Kuigi rohepöördega on aeg sealmaal, kus hoovõtu asemel peaks juba käima tegevus, jääb ettevõtjale sageli arusaamatuks, kus on tema võimalus ree peale hüpata ja kas selleks üldse vajadust ongi, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.