Teeme riigiäpi niisuguseks, et igaüks oskab selle kaudu jätta vähese vaevaga tagasiside, kui mõni riigiteenus lonkab. Ning seejuures selle tagasisidega päriselt tegeletakse, kirjutab Taavi Pungas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Praegu jääb suurem osa riigiga seotud kogemustest inimeste peadesse või heal juhul kirumiseks pere või sõprade ringis. See info, nutikalt kokku kogutult ja otsustajateni viidult, oleks hindamatu sisend riigi igapäevatöö korraldamiseks ning regulatiivsete ja tehniliste uuenduste suunamiseks,” kirjutab Taavi Pungas. Foto: Evelin Elmest
Kuidas saada kvaliteetselt toimiv, ent õhuke riik? Valitsuse äsjaloodud majanduskasvu nõukoda loodab seda eesmärki saavutada läbi ettevõtjate kaasamise.
Efektiivsuse püüdlus on hea, kuid hoogtöö korras nõukoja loomine on ühe teise probleemi sümptomiks – otsustajatel endil puudub arusaam, mida eesmärgi saavutamiseks teha tuleks.
Et tulevikus oleks see teadmine olemas, peab riik endale ehitama kasutajakeskse tagasisideprotsessi. Praktikas tuleb selleks muuta riigiäpp inimeste ja ettevõtjate tagasiside koondajaks ning tehisintellekti lahendustega töödeldud info otsustajateni viia.
Paar sekundit ja tehtud
Kasutajakesksus on kasvuettevõtetes hästi tuntud põhimõte, mille saab hõlpsasti riigile üle kanda. Esiteks tuleb luua mugav tagasiside ja ettepanekute edastamise võimalus igasse puutepunkti teenuse (riigi) ja kasutaja (üksikisiku või ettevõtja) vahel. Ning väga olulise teise sammuna tuleb hoolitseda selle eest, et kogutud info jõuab inimesteni, kellel on oskused ja võim vastavaid muudatusi ellu viia.
Tegemist ei ole raketiteadusega, vaid teenusearenduse tavapraktikaga. Hästi ellu viiduna võimaldab see lähenemine väheste ressurssidega suurt mõju saavutada.
Tagasiside ja ettepanekute kogumine peaks ideaalis toimuma kokkupuute loomuliku osana. Kuniks seda ei ole laialdaselt välja ehitatud ning ka füüsiliste teenuste sisse disainitud, võiks sisendi koondamiseks elustada riigiäpi, mis hetkel visiooni vähesuse all kannatab.
Riik-sinu-taskus-põhimõtte saab brändida selliselt, et mõne aasta pärast teab iga Eesti elanik, kustkaudu riigiga oma kogemusi jagada.
E-teenus küsib andmeid, mida oled juba riigile esitanud? Võta paar sekundit ja postita kuvatõmmis riigiäppi. Ametliku kirja vastus viibib üle lubatud tähtaja? Pane tagasiside teele. Riigiasutused ei võta jutule, vaid suunavad ringiratast edasi? Kaeba äpile ära.
Isegi kui iga e-teenus enda kohta kitsalt tagasisidet kogub, jääb riigiäpi kanda see sisend, mis muidu pragude vahelt läbi kukuks.
Väike tegus tiim
Kogutud andmete väärindamine ei vaja tänapäeval enam ametnike armeed. Tehisintellekti areng on kättesaadavaks teinud tehnilised lahendused info süstematiseerimiseks. Suured keelemudelid võimaldavad vabatekstilist tagasisidet töödelda ja kategoriseerida ning probleemide juurpõhjused kätte näidata, eriti kui kontekstiks on olemas andmed kasutaja ja tema kokkupuudete kohta riigiga.
Piisab väikesest kompetentsest meeskonnast, kellele on antud vahendid ja mandaat asi ellu viia.
Riigi „kasutajakogemuse tiimi“ töö oleks hoolitseda selle eest, et kasutajate probleemid jõuavad õigete inimesteni ja parajal detailsuse astmel, nii arvuliselt kui ka kogemuslugudena.
Otsustajaid, kellele infot viia, on sisuliselt riigi hierarhia kõigil tasemetel. Üksiku ametniku jaoks, kelle käes on parasjagu määruse või seaduseelnõu muutmise pastakas, võiks olla elementaarne vastava valdkonna kohta laekunud tagasiside läbi töötada.
Vahetu teadmine, mis Eesti inimeste ja ettevõtjate jaoks korda läheb, aitaks hierarhia teises otsas olevaid ministreid poliitiliste prioriteetide seadmisel ja valdkondlike vastutajate vaibale võtmisel. Asutuste juhid omakorda saaksid sisulise argumendi ressursside riigieelarvest välja kangutamiseks – juhul kui andmed seda toetavad.
Õhuke ja tõhus
Praegu jääb suurem osa riigiga seotud kogemustest inimeste peadesse või heal juhul kirumiseks pere või sõprade ringis. See info, nutikalt kokku kogutult ja otsustajateni viidult, oleks hindamatu sisend riigi igapäevatöö korraldamiseks ning regulatiivsete ja tehniliste uuenduste suunamiseks.
Me ei ole Eesti inimestena nii rikkad, et saaksime endale lubada aja ja raha raiskamist, eriti kaitsekulude tähtsuse tingimustes. Ainult tark ja kasutajakeskne riik saab olla ühtaegu õhuke ja tõhus.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!