TalTechi dekaan: ka tehisintellekt jääb insenerita jänni
Kvalifitseeritud tööjõu puuduse vähendamine tööturul ei tule lähikümnenditel kõne allagi, isegi mitte tehisintellekti plahvatusliku arengu juures, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. Foto: Erakogu
Eesti on viimase 30 aasta jooksul suutnud kiiresti ja edukalt ellu viia mitu haridusreformi, sealhulgas korraldanud ümber rakendus- ja kõrgharidussüsteemi. Hariduskeskkonna intensiivsete muutuste perioodil on oluliselt vähenenud ülikoolide ja teiste kõrgkoolide arv, muutunud on eesmärgid ja trendid, tehnoloogiad ja õpikeskkond.
Tehisintellekti kasutegur on nii suur, et tagasiteed sellest enam pole. Ent mis roll jääb inimesele, kui AI kõike oskab? Mõttetöö asemel võib selleks kujuneda hoopis teatud laadi füüsiline ja käegakatsutav tulemus, peenmotoorika, loovusel ja tunnetel põhinevad võimed, kirjutab ettevõtja Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eduka Eesti tulevikumootor on inseneeria- ja teadushüpe, mille populariseerimine tuleb seada esikohale, kirjutab Raido Lember arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Energia tootmise terviklahendustest, mis aitavad ettevõtetel energiakulusid kokku hoida, räägitakse aina rohkem. Kui seni soetati päikesepaneelid, et energiat toota ja ülejääk võrku tagasi müüa, siis nüüd kasutatakse targaks elektri tootmiseks ja tarbimise juhtimiseks lisaks akupankasid.